Kas kergetest tööõnnetustest peab tööinspektsiooni teavitama?

Esialgse statistika kohaselt toimus 2018. aastal Eestis 5128 tööõnnetust, millest 182 juhtumi asjaolud on täpsustamisel. Surmaga lõppes tööl 10 õnnetust. Töövaidluskomisjonile laekus 2718 avaldust.

Selleks, et töötaja saaks oma tööd teha õigesti, tulemuslikult ja endale ning teistele ohutult, tuleb teda juhendada ja välja õpetada. Selles 2019. aastal 1. jaanuaril jõustuva töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) muudatused endaga olulisi muudatusi kaasa ei too. Tööandja kohustuseks jääb endiselt ka uuel aastal korraldada töötajale juhendamine ja väljaõpe ning koostada tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta ohutusjuhend.

Kaarel on 30-aastane edukas IT-spetsialist. Rahvusvaheline ettevõte, kus ta töötab, asub Tallinnas mainekas ärikvartalis ning seal pakutakse töötajatele mitmesuguseid lisaväärtusi, mida paljud ihkaksid – kodus töötamise võimalus, paindlik tööaeg, suhtlemisvõimalus avatud kontoris, põnevad uued ülesanded ja rahvusvaheline meeskond.

Miks käib inimene tööl? Et elada – maksta söögi, eluaseme, riiete, meelelahutuse ja palju muu eest. Tööl käimine võiks pakkuda inimesele rõõmu ja võimalust enesearenguks, toredaid hetki kolleegidega, nuputamist ja lahenduste otsimist. Aga loomulikult peab aega jääma ka isikliku elu jaoks. Lisaks ajale peab inimesel jätkuma isikliku elu jaoks jaksu ja tervist. Ta ei tohiks tööl üleliia väsida ja ammugi mitte töö tõttu haigestuda. Kuidas seda saavutada? Ja kes selle eest vastutab? Kas töötaja? Või tööandja? Või hoopiski riik?

Majanduslikult keerulisemal ajal pööratakse kuludele aina rohkem tähelepanu ning seetõttu on tavaline, kui juhtkond nõuab tõestust tehtud või tehtavate investeeringute vajalikkuse osas. Ühelt Eesti ettevõttelt päris juhtkond aru, kui kasulik on täpse tööaja planeerimise tarkvara ning selgus, et see hoidis kokku kümneid ja sadu graafikuväliselt paberile märgitud töötunde kuus.