Mis võiks olla kontoriapteegis?

Tööõnnetused võivad juhtuda mistahes ametis, nii ka kontoritööl. Levinud tööõnnetused on seotud komistamise, libisemise või kukkumisega. Näiteks võib libiseda astudes maha loksunud ja koristamata jäetud kohvile. Libisemisega tipnenud õnnetus võib lõppeda rängalt, näiteks luumurruga ning kipsis käe või jalaga inimene on töölt kaua eemal. Õnnetuste põhjuseks võib olla ka töövahend. Näiteks kukkumine kontoritooliga. Niisamamoodi võib vajada töötaja kiiret esmaabi, kuna tõmbas sülle kuuma kohvi või lõikas noaga köögis sõrme.

Millised olulisemad abimehed võiksid kuuluda iga kontori esmaabikappi?

On olemas mitmesuguseid antsipetilisi vedelikke, mis pole mõeldud vaid naha, aga ka haavade puhastamiseks. Pane tähele, et kui haavade puhastamiseks mõeldud antiseptikut sobib ka nahapuhastamiseks kasutada, siis nahapuhastuseks mõeldud haavadele ei sobi ja võib kahjustada kudet. Lisaks võiks kontori esmaabikapis varuks olla spetsiaalsed antiseptilised geelid, mis soodustavad haava kiiret paranemist.

Igas hästi varustatud apteegikapis on pakk plaastreid. Alternatiiv klassikalistele plaastritele on haavaliim-spreid, mis kaitsevad haava mustuse ja bakterite eest. Eriti hästi sobivad need marrastuste korral. Ka väiksem haav tuleb katta, kuna lahtiselt õhu käes võib see muutuda kuivaks, paraneda aeglaselt ning sinna võib kergesti tekkida põletik ja moodustuda armkude.

Põletusgeel on põletuste esmaabiks asendamatu. Geel jahutab, desinfitseerib ja tuimestab ning ei lase põletusel sügavamale kudedesse levida. See on asendamatu ka päikesepõletuse korral.

Oluline on meeles pidada, et põletuste esmaabis tuleb kõigepealt kasutada jahedat puhast vett ja alles siis teisi vahendeid. Lisaks on olemas ka väiksematele põletustele mõeldud hüdrogeelplaastrid.

Just külm on see, mida vajame nii haavale, luumuruule kui ka hamba- ja peavalule. Külm aitab alandada paistetust, vähendada valuaistingut ja aeglustada ainevahetust, mis omakorda võib kahandada põletikulisi protsesse. Külma kasutamisel tuleks aga ettevaatlik olla, seda ei tohi asetada otse nahale, vaid nahk tuleb enne katta käteräti või kangaga. Muidu võib nahale tekkida külmakahjustus.

Vajaminevate esmaabivahendite nimekiri ja kogus oleneb ettevõtte suurusest, töötajate arvust, tekkivatest ohtudest, töötajate hajutusest töökohal jpm. „Esmaabikapis ei tohiks olla ühtegi ravimit, sest töötaja ei pruugi teada tema jaoks võõra ravimi sobimatusest või allergia tekkimise võimalusest,” rõhutab Sei ja lisab, et nõu tuleks pidada apteekriga. Ta soovitab esmaabikapi sisu kriitiliselt üle vaadata ja vajadusel puuduvad asjad soetada.

COVIDi ajal võiks olla ettevõtte apteeki varutud mõni ühekordne näomask, mida ise kanda või firma ootamatutele külastajatele anda.

Esmaabivahendite näidisloetelu (allikas tööelu.ee)

• Eri suuruses steriilne haavatampoon, rullside ja haavaplaastrid

• Haavaloputusvedelik või immutatud salvrätt haava puhastamiseks

• Rullplaaster või isekinnituv side

• Linasest või muust vastupidavast riidest kolmnurkrätik

• Steriilne esmaabisideme pakend haavatampooniga

• Käärid või turvalõikur

• Ühekordsed lateksi- ja puudrivabad kaitsekindad

• Kunstliku hingamise mask

• Soojendustekk

• Ühekordne isekülmuv külmakompress või külmasprei

• Antiseptiline kätepuhastusvahend või antiseptilised nahapuhastussalvrätid

• Silmaloputusvedelik, kus silmadušš või kraanivee võimalus puudub

• Põletushaava geel või põletushaava side

• Esmaabivahendite kasutamise piltjuhend

• Esmaabi andmise piltjuhend