Uuring: noored ei kipu tulevikus välismaale elama

Eesti Noorteühenduste Liidu värskest, strateegiat „Eesti 2035” puudutavast uuringuosast selgub, et vaid 18 protsenti noortest soovivad mõnekümne aasta pärast elada ja töötada Eestist väljaspool. Ligi pooled (49%) noortest näevad, et ka aastal 2035 elavad ja töötavad nad Eestis ning lisaks enam kui kolmandik (37%) usub, et soovib elada küll siin, aga töötab mobiilsust ja reisimist võimaldaval töökohal.

„Strateegia „Eesti 2035” aruteludes on tulnud erinevates Eesti piirkondades välja korduvalt mure, et tänased noored ei näe oma tulevikku Eestis, mis ühtpidi mõjutab üha kiiremat elanikkonna vananemist ning teisalt viib meilt ära ka talendikad noored. Seega on uuringu tulemused väga oluline täiendus meie strateegiasse ning kinnitab teadmist, et noorte välismaale mineku soov on vaikselt vähenemas,” kommenteeris riigikantselei strateegiabüroo direktori asetäitja Eili Lepik.

Eesti Noorteühenduse projektijuht Aivar Kamal lisas, et leidus ka noori, kelle sõnul plaanib osa noortest tulevikus üldse mitte töötada. „Nende noorte kõrval, kes valdavalt näevad ennast 15–16 aasta pärast Eestis töötamas ja elamas on ka neid, kes plaanivad selleks ajas olla juba materiaalselt kindlustatud ning üldse mitte tööd teha,” lausus Kamal ning lisas, et uuring tõi ka välja, et 15 protsenti noortest näeb ennast 2035. aastal tegusana samas piirkonnas, kust ta pärit on.

Noorte väärtused seoses tuleviku Eestiga langevad suuresti kokku riigikantselei ja rahandusministeeriumi kevadise üle-eestilise ideekorje tulemustega. „Värske uuring näitab, et kolm peamist märksõna noortele Eestis aastaks 2035 on avatus ja tolerantsus, looduse hoidmine ning turvalisus,” märkis ühenduse projektijuht Kamal. „Huvitav sealjuures on, et nooremate, 13–17aastaste seas on konkurentsitult esikohal puhas looduskeskkond.”

Selle aasta kevadel läbi viidud üle-eestilise „Eesti 2035” arvamuskorje põhjal soovib 14 000 inimest eelkõige turvalist ja vaba ühiskonda ning puhast looduskeskkonda. „Noortel on väga selgelt rõhk loodushoiul ja kliimaküsimustel ning pigem ei oska nad selle peale mõeldagi, et meie riik ei oleks vaba ja suveräänne,” lisas riigikantselei esindaja Eili Lepik. „Ilmeka näitena uuringu kokkuvõttest võib tuua ühe 17aastase noore tõdemuse, kes ütleb, et tulevikuteemadest on Eesti kõige mahavaikitum probleem just keskkond.”

Eesti Noorteühenduste Liidu uuring on valminud Euroopa Komisjoni projekti Euroopa Noortedialoog raames ja hõlmab lisaks „Eesti 2035-le” ka teemasid nagu tuleviku töö, e-riik, kodukoha võimalused ja nende kvaliteet ning Euroopa Liit. Uuringus osales üle Eesti 1608 noort vanuses 13-30.

Lisainfo uuringu kohta leiad SIIT.

Allikas: Riigikantselei