• 11.09.19, 09:27
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Saamata jäänud tasu lisaks palgale

Lugeja küsib, jurist vastab: kas töövaidluskomisjonile tuleb esitada uus avaldus, kui lisaks töötasule on veel saamata jäänud rahasid?
Saamata jäänud tasu lisaks palgale
  • Foto: Pixabay
Lugeja küsib
Läksime tööandjaga tülli ja läksin töölt ära ning nüüd ei ole viimase kuu töötasu temalt kätte saanud. Pöördusin töövaidluskomisjoni saamata jäänud töötasu tõttu. Käisin ka tööinspektsiooni juristi vastuvõtul ning jurist ütles, et mul on veel õigus kasutamata puhkuse hüvitisele ja välislähetuse päevarahadele. Minu esimene avaldus on menetlusse võetud, kas ma pean nüüd puhkusetasu ja päevaraha saamiseks esitama eraldi avaldused? Kes ja kuidas töövaidluskomisjonis otsustab, kas ma saan oma raha kätte või mitte?
Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, tööinspektsiooni peadirektori asetäitja
Töötajal on saamata lõpparve ehk selle erinevad osad, sh töötasu, kasutamata ja aegumata puhkuse hüvitis ning töötamise ajal toimunud välislähetuse päevaraha. Töövaidluse lahendamise seaduse kohaselt võib avaldaja ehk praegusel juhul töötaja pärast avalduse menetlusse võtmist taotleda avalduses esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks avalduse aluseks olevaid põhilisi asjaolusid.
Oluline on see, et töövaidluskomisjoni pöörduja väljendaks oma nõudes selgelt, mida ta teiselt poolelt saada soovib.
Kui töötaja nõudis algul ainult saamata jäänud töötasu, aga nüüd on selgunud sisuliselt uued nõuded, tuleks töövaidluskomisjonile esitada kasutamata puhkusehüvitise ja välislähetuse päevaraha saamiseks uus avaldus. Töövaidluskomisjoni juhataja võib liita avaldused määrusega ühte menetlusse, sest lõpparvesse kuuluvad nõuded on õiguslikult omavahel seotud, nõuded oleks võinud esitada ühes menetluses ning ühine menetlemine võimaldab kiiremat lahendamist või lihtsustab menetlust. Samas võib töövaidluskomisjoni juhataja leida, et ühes avalduses esitatud nõuete või avalduse eraldi arutamine võimaldab töövaidlusasja kiiremini läbi vaadata või lihtsustab menetlust tunduvalt. Kui avaldused on juhataja hinnangul liidetud põhjendamatult, võib ta määrusega eraldada nõuded iseseisvateks menetlusteks.
Töövaidluskomisjon annab menetlusse võtmise määruses avaldajale täpselt teada, kuidas tema avaldusi lahendama hakatakse.
Töövaidluskomisjon teeb otsuse, kui töövaidlusasja on komisjoni arvates arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. Tavamenetluses osalevad otsuse tegemisel töövaidluskomisjoni juhataja ja kaks kaasistujat (tööandjate ning töötajate esindaja), kes osalesid asja arutamise viimasel istungil. Töövaidluskomisjoni otsus tehakse häälteenamusega. Viimasena hääletab töövaidluskomisjoni juhataja.
Täpsemalt saab töövaidluskomisjoni protsessist teada tööinspektsiooni kodulehelt.
Allikas: tooelu.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 29.11.24, 13:49
Mikrokraadiprogramm, täiendusõpe, avatud õpe – mis need on?
Tallinna Ülikooli mikrokraadiprogrammidest, täiendusõppest ning avatud õppest räägib lähemalt Tallinna Ülikooli koolitus- ja konverentsikeskuse avatud õppe peaspetsialist Marge Kõrvits.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele