Tänapäeva ärimaailmas töötavad kõik (juhid) personalijuhtimises

Robin Sharma on juhtimisnõustaja ja liidrite liider, kes on jaganud nii suurettevõtetele kui ka avalikkusele olulisi juhtimisnõuandeid. Tema juhtimisstrateegiaid ja teadmisi on kasutanud paljud suurettevõtted, nende seas NASA, Nike, Microsoft ja Starbucks. Sharma põhimõtted on inimestele väga korda läinud – ühelt poolt on ta hästi praktiline, sest tal on juristi taust. Teisalt jagab ta oma raamatutes lugude kaudu seda, et igaüks on milleski geenius ja see tuleb inimesel üles leida. Sharma ütleb, et on kurb, kui inimesed seda ei tee.

Roland Tokko lisab, et sellist mõtteviisi on Sharma ka ettevõtetele edasi andnud – kuidas tekitada seda, et inimesed tunneksid, et nad on osa millestki suuremast ja olulisemast kui lihtsalt see, et nad teevad oma tööd. „Oluline on mõista, et ükskõik mis ametipostil sa oled, sa saad sellegipoolest teha midagi tähendusrikast ja suuremat kui lihtsalt sellel töökohal nõutakse.ˮ

Sharma tuntumad teosed on teiste seas „Lugu mungast, kes müüs maha oma Ferrariˮ, „Juht ilma tiitlitaˮ ja peagi ka eesti keeles ilmuv raamat „The 5 AM Clubˮ. Tema raamatud on üle maailma müünud rohkem kui 15 miljonit koopiat ja ta on tuntud ka avaliku koolitajana.

Roland ütleb, et Sharma üks olulisemaid õpetusi on see, et igal inimesel on olemas oma anded, milles just tema hea on, ja need anded tuleks igaühel üles leida. „Ühes oma raamatus jagas Sharma uuringutulemusi sellest, kuidas elu viimases etapis küsiti inimestelt, mida nad elus kahetsevad. Üks suurimaid kahetsusi oli see, kui inimene on jõudnud oma elu lõppu ja tunneb, et ta ei ole ära kasutanud enda suurimat kingitust ehk võimalust jagada oma andeid maailmaga. Kasutamata jäänud potentsiaal muutub ühel hetkel valuks,ˮ ütleb Roland.

„Sharma üks soovitus on see, et kui näiteks töötaja ei naudi oma tööd või ta tahaks midagi uut proovida, siis saab personalijuht aidata tal sammhaaval uusi asju katsetada. Oluline on see, et ei pea kohe radikaalselt töökohta või ametit vahetama, vaid saab väikeste osadena uusi asju proovida, et leida, mis meeldib ja mis mitte.ˮ

Tihtilugu on asi selles, et inimesed jäävad paigale näiteks hea palga või mugavustsooni tõttu. Nad on juba valikud teinud ega julge oma elus muutust teha. „Töö ei ole tegelikult enam tähendusrikas ja seda tehakse tihtipeale vastumeelselt. See võib aga kiiresti viia läbipõlemise ja stressini. Inimene võiks aga võtta enda südameasjaks selle, et saada aru, mida talle tõeliselt teha meeldib ja mille tegemist naudib. Nii saab ka elu rohkem nautida,ˮ selgitab Roland.

Lisaks saab personalitöötaja teha kahe tulbaga nimekirja neist tegevustest, mida töötaja oma töös naudib ja mida mitte. Kui on palju selliseid tegevusi, mida töötaja ei naudi, siis ei ole ta ilmselt oma tööga peaaegu üldse rahul. Edasine küsimus on, kuidas saab ta järjest rohkem oma igapäevasesse töösse sisse neid tegevusi, mida talle teha meeldib ja siin ongi abiks personalijuht.

Roland esitab taas hea näite enda tööst ja ütleb, et töötas kunagi raamatupidajana, mis on hoopis teine valdkond kui see, mida ta praegu teeb. „Enamik töid olid sellised, mida mulle teha ei meeldinud. Tagantjärele mõeldes meenub aga selline seik, kus võtsime kasutusele uue programmi ja ma väga nautisin uue asja käimatõmbamist. Olin valmis tegema ületunde ja panustama täielikult, et saada uus asi tööle. Ja kui ma nüüd vaatan oma praegust tööd, siis ma tegelen väga palju mingite uute projektide ja sündmuste käimatõmbamisega, sest see endiselt väga kõnetab mind.ˮ

Roland räägib, et nad tegid ettevõttes küsitluse, kus uurisid, millised on suurimad takistused, miks inimesed ei leia oma kirge ja kutsumust ja miks nad ei rakenda end potentsiaali vääriliselt. „Saime kokku üle 1800 huvitava vastuse. Üks vastaja näiteks ütles, et ta tunneb, et tal on elus sellised kuldsed käerauad. See tähendab, et ta saab piisavalt palka, tal on tööl piisavalt mugav ja ta ei tunne, et peaks midagi muutma, kuigi ta teab, et peab. Need kuldsed käerauad hoiavadki teda kinni,ˮ räägib Roland.

• Inimene peaks tähtsustama oma töö tähendusrikkust ja seda, et tema tööst muutub maailm paremaks paigaks. Ka juht peab seda mõtteviisi jagama ja eeskuju näitama.

• Rasketest aegadest ülesaamiseks on parim taktika pidev eneseareng.

• Liidri roll on näha teiste inimeste võimekust, isegi kui nad ise seda ei näe.

• Iga inimene, kellega suhtled, tuleks n-ö jätta paremasse seisu, kui ta oli enne sinuga kohtumist. Kui panna teine inimene esikohale, siis kõik muu laheneb iseenesest.

Roland tõstab esile uuringut, kust selgus, et 40–45% inimese igapäevastest tegevustest on harjumused. „Seetõttu on väga oluline sellele tähelepanu pöörata ja vaadata, millised on need harjumused, mis me teeme iga päev, sest tõenäoliselt hoiavad mitmed neist meid mingis mõttes tagasi. Sharma kirjutab oma raamatus, et hea harjumus on ärgata üles varakult ja teha ära mõni keskendumist nõudev asi, sest siis ei ole segajaid. Hiljem hakkab tööpäev juba peale – inimesed helistavad ja saadavad e-kirju ning siis on juba raskem midagi keskendumist nõudvat ära teha. Aga need varahommikused tegevused ei pruugi olla kõige olulisemad tegevused, vaid ka sellised, mis näiteks tervikpildis olulised on.ˮ Roland esitab näite enda elust ja ütleb, et ta ise proovib hommikuti näiteks raamatut kirjutada või muusikaalbumiga tegeleda, mida ei saa teha keset päeva. Ta ütleb, et kui ta ei võtaks nendeks tegevusteks eraldi aega, ei saaks need kunagi valmis.

Sharma soovitab ka seda, et esimene tund päevas võiks tegeleda füüsilise tegevusega või enesearenguga, näiteks lugeda, vaadata mõnda harivat videot, kust saab uusi mõtteid. „Samuti soovitab Sharma märkmikku pidada ja sinna oma mõtteid pidevalt kirja panna, sest sedasi saad peast mõnikord mingisuguseid segavaid mõtteid välja ja hiljem jälgida, mida oled kirja pannud,ˮ annab ka Roland nõu.

Roland rakendab Sharma õpetusi ja põhimõtteid ka enda elus ja töös. „Ma püüan mitte võtta enda peale selliseid tegevusi, mis mul hästi välja ei tule ja mida ma ei naudi. Samuti püüan ma aidata teistel inimestel oma tugevusi leida. Ma arvan, et oleme Edu Akadeemias seda väga edukalt teinud, sest mitmed tiimiliikmed on ühel hetkel jõudnud arusaamani, mis on see, mida neile tõeliselt teha meeldib.

Mäletan, kuidas meile tuli vabatahtlikuks üks inimene, kes tegi raamatupidamistööd. Ta läks ühele sündmusele ja küsis, kas võib üritust pildistada, sest talle väga meeldis fotograafia. Tema esimesed fotod ei olnud küll kõige paremad, aga praeguseks on ta jõudnud sinnamaale, et ta on professionaalne fotograaf. Ta on muu hulgas näiteks Anthony Robbinsi ürituste fotograaf,ˮ räägib Roland elavalt.

Roland ütleb, et Sharma Eestisse kutsumine oli kahe asja koosmõju. „Ühelt poolt varasemad kontaktid, kuna oleme juba mitu aastat oma valdkonnas tegutsenud ja oleme ka varem suuremaid sündmuseid korraldanud, tänu millele on tekkinud kontaktivõrgustik. Suurte tippesinejate puhul on kaks varianti – läheneda agentuuri kaudu, mispuhul ei saa olla kindel, kas saad inimese esinema, ja ka hinnad on krõbedad. Teine variant on isiklikult ühendust võtta. Ringkond sellise taseme esinejate puhul, nagu on Sharma, on tegelikult üsna väike ja kui sa sellesse kuidagi sisse saad, on sul ligipääs mitmele esinejale. Sharma jõudis minuni tänu Kanada koolitaja ja ettevõtja Eric Edmeadesile, kes mind Sharma assistendiga kokku viis.ˮ

Roland ütleb, et teine asi, kuidas nad Sharma esinema said, oli heas mõttes kokkusattumus. „Sharmal ilmus äsja uus raamat „The 5 AM Clubˮ ja tänu sellele oli ta avatum rohkematele esinemistele. Ja nad olid oma meekonnaga mõelnud ka Eesti peale, kusjuures Sharma käis ka 2007. aastal Eestis,ˮ selgitab Roland ja lisab, et esimene kõne Sharma assistendiga toimus umbes poolteist aastat tagasi, mis näitab, kui pikk see protsess tegelikult on. Lõpuks jõuti kokkuleppeni, et Sharma esineb nii Eestis, Lätis kui ka Leedus.

Sharma põhiline teema „Better youˮ konverentsil on see, millised on igapäevased harjumused neil inimestel, kes on samal ajal edukad ja õnnelikud. Eric Edmeades astub samuti konverentsil üles ja räägib sellest, kuidas muuta nii harjumusi kui ka uskumusi, mis meid elus tagasi hoiavad, samuti kuidas neid märgata. „Ja kuidas piltlikult muuta võimatut võimalikuks. Igal inimesel on kindlasti selliseid olukordi, kus ta on teinud ära midagi sellist, mis ühel hetkel tundus võimatu. Ja küsimus on nüüd selles, kuidas neid asju oma ellu edaspidi teadlikumalt tuua. Kuidas liikuda teadlikumalt selle poole, et võimatu võimalikuks muuta.ˮ

Roland ütleb, et ürituse eesmärk on pakkuda inimestele emotsiooni, aga teisalt ka konkreetseid nõuandeid, kuidas liikuda praegusest kohast sinna, kus inimene tegelikult olla soovib.