Seljavalu korral pole abi haiguslehest

Confido kiropraktiku Gerly Truuväärti sõnul on alaselja valu väga levinud ja esineb elu jooksul 84–90% inimestel. See võib esineda ükskõik kellel ja ükskõik missuguses vanuses, olgu selleks inimene suure, keskmise või madala sissetulekuga, lastest kuni eakateni. Ometi on seljavalu ravimeetodid väga erinevad.

Ravi varieerub laialdaselt alates voodipuhkusest kuni operatsiooni ja ohtlike ravimite kasutamiseni. Levinud on iganenud arusaam, et alaselja valu korral tuleb võtta valuvaigisteid, püsida kodus ja võimalikult palju lamada, selleks et haiget selga mitte koormata. Viimased uuringud tõestavad, et meetod oodatud tulemusi ei anna.

„Vastupidi, liikumatult kodus püsides lihased nõrgenevad ja loovad pinnase üha uuteks traumadeks,” hoiatab Truuväärt. Kesine aktiivsus toob muutused kehakaalus ja tervislikus seisundis. Väheneb suhtlemine, millega kaasnevad sotsiaalse taustaga probleemid, nagu depressioon. Lõpuks ei mõjuta see ainult patsienti, aga ka lähedasi, perekonnaliikmeid ja töökaaslasi.

Ajakirja Lancet uuringu järgi naaseb 68% ravi saanud inimestest tööle seljavaludes. „Liikumatus ongi peamine tegelik põhjus, miks valu ei vähene,” rõhutab Truuväärt. Eksperdi sõnul ei tähenda valu ilmtingimata kahju. Võimalusel tuleb kindlasti aktiivselt edasi elada, sotsialiseeruda, mitte isoleeruda ja kodus liikumatult püsida.

Kui selg hakkab valutama, võib valuvaigistitest abi olla, peamiselt selleks, et taas liikuma saada ja aidata seeläbi kaasa paranemisprotsessile. „Oht on aga selles, et tugevad ravimid stimuleerivad valu retseptoreid. Suure valu leevendamiseks haarab inimene rohkemate valuvaigistite järele. Nii võib tekkida nõiaring.”

Ekspert ei soovita isegi kroonilist seljavalu ravida operatsiooniga. „Seljavalu ravi direktiiv mujal maailmas ütleb, et operatsiooni võib kaaluda alles siis, kui intensiivne valu kiirgab ja hälvab igapäevast elu kauem kui kuus kuud,” selgitab Truuväärt. „50% diski probleemist tulenevast valust taandub aga ilma kirurgilise sekkumiseta.”

Kontoris istumine ei ole kehale iseenesest halb. Pigem on seljale koormav igasugune sundasend, ka näiteks pikalt seismine või füsiopallil istumine. Gerly Truuväärt soovitab töökohal istudes pause teha iga 30–40 minuti järel, selleks et keha liikumismustrit muuta. „Võimalusel siruta ja kõnni ringi. Kutsu oma kolleegid kampa, koos on lõbusam ja motivatsiooni liigutada rohkem,” julgustab kiropraktik.

Korralik toitumine annab kehale piisavalt mikroelemente, et toetada tervet luustikku ja lihaskonda. Kui on kiire, tuleks ebatervislik snäkk asendada veega. Truuväärt selgitab, et piisavas koguses vee joomine tagab liikuva ja valuta keha. Lisaks tasub aastas korra testida oma mineraalide ja vitamiinide taset ning vajadusel võtta juurde toidulisandeid, selleks aga kindlasti konsulteerida spetsialistiga, kes oskab aidata valida puuduolevad ja vajaminevad lisandid.

Kiropraktik on veendunud, et tänu paremale alaseljavalu ravile ja ennetamisele väheneksid ajutise töövõimetusega seotud haiguspäevad, niisamuti kroonilisest alaseljavalust tingitud püsiva töövõimetusega seotud kulud. Kui selg on juba haige, on liikuvuse taastamisel abiks akrediteeritud kõrghariduse saanud kiropraktikud, manuaalterapeudid ja füsioterapeudid.