Juba kolmandat aastat Brandemi korraldatud üle-eestilisest üle 3100 vastajaga tudengite uuringust selgub, et noored sooviksid koos töötada mitmete Eesti tippjuhtide, poliitikute ja kuulsustega. Brandemi tegevjuhi Marie Evarti sõnul on aina rohkem näha, et tööandja valikul saab noorte jaoks otsustavaks ettevõtte tegevjuht, tema isiksus, positiivseks eeskujuks olemine ja ajaga tekkinud maine.
- Foto: Photobox/Panthermedia
Parimate töötajate leidmisel on märksõnad põhjalik eeltöö ja mitmekesised teadmised
Evarti sõnul saavad praeguses tööturu olukorras tööandjad oma värbamisprotsessi kujundada palju teadlikumalt, pöörates tähelepanu eelkõige sellele, keda ja mida noored nii töös kui ka elus oluliseks peavad. „Tööandjad peaksid esmalt selgeks tegema, missugust noort soovivad nad kõnetada – millega see inimene tegeleb, millistest kanalitest hangib ta endale sobivat infot ja mida peab oluliseks tööle kandideerimisel. Ka teadmist, kellega sihtrühm tahaks koos töötada, on võimalik väga praktiliselt värbamiskommunikatsioonis ja -turunduses ära kasutada,” sõnab ta.
Milliste Eesti tippjuhtide ja kuulsustega tahaksid aga Eesti tudengid koos töötada?
1. Kersti Kaljulaid
2. Armin Karu
3. Jaak Roosaare
4. Urmas Sõõrumaa
5. Markus Villig
6.–7. Kaja Kallas
6.–7. Kristo Käärmann
8. Elmar Vaher
9. Piret Mürk-Dubout
10.–11. Kristel Kruustük
10.–11. Kai Realo
12.–13. Marina Kaljurand
12.–13. Mihkel Raud
14.–15. Sandra Raju
14.–15. Robert Kitt
16.–17. Indrek Neivelt
16.–17. Karl-Erik Taukar
18. Anu Saagim
19. Rain Lõhmus
20.-22 Enn Pant
20.-22 Jüri Ratas
20.-22 Peep Vain
Juhi tähtsaim omadus on olla eeskujuks inimesena
Investori, 50% Klubi asutajaliige ja „Rikkaks saamise õpiku” autori Jaak Roosaare sõnul on ligi paarikümneaastane tudengitega töötamise kogemus õpetanud väga palju: „Näiteks minu enda karjäär Southwestern Advantage'is õpetas mulle põhimõtet „lead by example” – ei saa nõuda teistelt midagi, mida ise ei ole valmis tegema. Selle põhimõtte kohaselt on tähtis, et juht on empaatiavõimeline ja elanud ise läbi sama rolli, keda ta juhendab.” Ühtlasi usub Roosaare, et tõeliselt hea juhi üks tähtsamaid omadusi ongi olla eeskujuks inimesena tervikuna, mitte ainult tööl. Seda visiooni peaks ka töötajatele edasi andma. „Soovitaksin juhtidel võtta rohkem aega selleks, et oma inimesi päriselt kuulata ja näidata neile, kuidas nad saavad sinu kui juhiga koostöös oma unistusi ellu viia. Sellise lähenemise tulemused peegelduvad nii rahulolevates töötajates, täidetud ärilistes eesmärkides kui ka edukas ettevõttes,” lisab ta.
Hea juht kaasab, andestab ja annab võimalusi
Baltikumi Nike Training Clubi (NTC) Master Traineri Sandra Raju sõnul on ta oma juhtimise käekirja aastatega palju muutnud: „Üks osa on olnud teadlik muutus, teine osa aga juhtunud protsessi käigus. Mitmed võtted on läinud hästi, teised mitte nii edukalt – õppetunnid juhina on aga olnud need kõik.” Raju meelest on juhtimisel oluline eelkõige kaasatus, andestamine ja võimaluse andmine: „Sõltumata valdkonnast on need küll juhtimise ühed suurimad väljakutsed, aga need toovad ka edu ja on kõige aluseks. Ühtlasi tasub juhtimisel meeles pidada ka inimlikkust – et kohtled oma töötajaid samamoodi, nagu sa tahad, et koheldaks sind,” lisab ta.
Valim ja metoodika
Sel aastal osales Brandemi tudengite uuringus rekordarv vastajaid – kokku üle 3100 noore 58 koolist üle Eesti. Küsitluses uuriti, millise Eesti kuulsuse või tippjuhiga sooviksid noored koos töötada ja kas vastajad oleksid valmis töötama oma suurima eeskujuga miinimumpalga eest. Ühtlasi paluti vastajatel nimetada ja märksõnadega kirjeldada kolme organisatsiooni, kus soovitakse töötada ja kolme organisatsiooni, kus ei soovita töötada. Lisaks eelistatud ja vähem eelistatud tööandjatele selgitati välja ka noorte suurimad hirmud kandideerimisel ning valmisolek oma praegust tööandjat soovitada.
Seotud lood
Majanduslikult keerulisemal ajal pööratakse kuludele aina rohkem tähelepanu ning seetõttu on tavaline, kui juhtkond nõuab tõestust tehtud või tehtavate investeeringute vajalikkuse osas. Ühelt Eesti ettevõttelt päris juhtkond aru, kui kasulik on täpse tööaja planeerimise tarkvara ning selgus, et see hoidis kokku kümneid ja sadu graafikuväliselt paberile märgitud töötunde kuus.