• 20.03.19, 16:12
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kui kas või üks töötaja põleb töös läbi, on see organisatsiooni probleem

Sageli käsitletakse tööstressi ja läbipõlemist kui individuaalset probleemi. Töötajat, kellel on kõrge stressitase või kes põleb läbi, peetakse justkui nõrgema närvikavaga ja väiksema vastupanuvõimega inimeseks. Lahendused stressi ja läbipõlemise vältimiseks on sageli inimesekesksed: kuidas puhata, paremini aega juhtida, mitte liiga palju enda peale erinevaid ülesandeid võtta jne. Organisatsiooni tegevus jääb tagaplaanile.
Kui kas või üks töötaja põleb töös läbi, on see organisatsiooni probleem
  • Foto: Scanpix/Panthermedia
Ka paljudes töökuulutustes soovitakse, et kandidaadil oleks hea stressitaluvus. Miks mitte küsida tulevaselt tööandjalt vastu, mida on organisatsioonis ette võetud, et töö tekitaks võimalikult vähe stressi?
Kui organisatsioonis arvab tippjuht, et neil on kvaliteetne töökeskkond, inimestel on igasugu hüvesid ja tänu sellele ollakse vastutustundlik tööandja, samas on aga mõni töötaja motivatsiooni- või energiapuuduses ning töökohta nii hästi ei hinda, siis võib mõlemal poolel õigus olla. Probleem on selles, et otsustajad ei tea, mis on töötajate jaoks oluline ja mis parandaks nende tööheaolu.
Keegi polegi töötajatelt seda küsinud, vaid pakutud on valmispaketti, näiteks kena kontor kohvinurgaga, sportimisvõimalused, suvepäevad ja jõulupidu. Kõik see on tore ja vajalik, aga nii uuringud kui ka kogemus näitavad, et see ei ole kõige tähtsam selleks, et inimene tuleks hommikul hea meelega tööle ning teeks oma tööd innukalt.
Paljud tippjuhid ei süvene praegu paraku sellesse, kuidas juhtida tööheaolu organisatsioonis, milliseid tegevusi peaks tegema või mida ütleb teooria. Kui tööheaolu koolitusel osalevad kõik peale tippjuhtkonna, on see probleem. Esiteks kõneleb see sellest, et teema ei ole tippjuhtidele vääriliselt oluline, teiseks ei saa selles organisatsioonis tööheaoluga mitte kunagi süsteemi järgi tegeleda, sest juhid pole teemaga kursis. Nii pakutaksegi edasi valmispakette, mis ei aita piisavalt vältida töötajate vaimse tervise riske.
Kindlasti tuleb rõhutada ka seda, et mainitu ei tähenda, et inimesel endal üldse mingit rolli ei ole, aga alustama peaks ikkagi sellest, et organisatsioonis või meeskonnas luuakse kõrge tööheaolu eeldused. Seejärel saavad töötajad anda oma panuse heaolu hoidmisel ja parandamisel.
Tõlgitud Tööheaolu.ee tellimusel.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 29.11.24, 13:49
Mikrokraadiprogramm, täiendusõpe, avatud õpe – mis need on?
Tallinna Ülikooli mikrokraadiprogrammidest, täiendusõppest ning avatud õppest räägib lähemalt Tallinna Ülikooli koolitus- ja konverentsikeskuse avatud õppe peaspetsialist Marge Kõrvits.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele