Ettevõtjate hinnang ümbrikupalga osakaalu kohta oma sektoris on võrreldes aastatagusega kahanenud, samuti hindavad ettevõtjad, et töötasu täielikult n-ö mustalt saavate töötajate osakaal on pisut vähenenud, teatas kaubandus-tööstuskoda.
- Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Rivo Reitmann ja kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts eilsel uuringu tutvustusel. Foto: Liis Treimann
Vastupidi eelmiste ettevõtjate seas tehtud küsitluste trendile on sel sügisel suurenenud nende vastajate osakaal, kes hindavad enda sektori ettevõtete makstud ümbrikupalga osakaalu madalamalt. Peaaegu pooled ettevõtjad hindavad ümbrikupalga osakaaluks kuni 5 protsenti ning pea viiendik ettevõtjatest hindab ümbrikupalga osakaaluks oma sektoris 6-10 protsenti.
Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Paltsi sõnul on viimase küsitluse tulemusi vaadates positiivne, et üha tugevnev palgasurve ei ole siiski toonud kaasa olulist ümbrikupalkade maksmise kasvu. "Kuigi ümbrikupalkade olukord on jätkuvalt murettekitav ja kasvav palgasurve sunnib ausaid ettevõtjaid veelgi rohkem pingutama, on hea näha, et kergelt ei pöörduta ebaausate võtete poole, kuigi surve on tugev," sõnas Palts.
Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Rivo Reitmanni sõnul on amet võtnud tihedama koostöö ja infovahetuse fookusesse seoses ümbrikupalga järelevalvega riigihankeobjektidel. "Riigihangete kahe miljardi suurusest aastasest mahust moodustavad ehitushanked tervelt kolmandiku, kuid veel hiljutised kontrollid näitasid, et 7 protsenti riigihankeobjektidel töötanud ehitajatest oli registreerimata ehk sai töötasu täies mahus n-ö mustalt," ütles Reitmann.
* Artikkel on ilmunud Äripäevas.
Seotud lood
Tallinna Ülikooli mikrokraadiprogrammidest, täiendusõppest ning avatud õppest räägib lähemalt Tallinna Ülikooli koolitus- ja konverentsikeskuse avatud õppe peaspetsialist Marge Kõrvits.