Tööandja brändingu firma Instar ja tööportaal CVOnline töötasid välja uuringu Eestis veel seni suhteliselt tundmatu tegevuse – värbamisturunduse – parimate praktikate kaardistamiseks. Sellega soovitakse inspireerida kogu HR-maastikku ja julgustada HR-juhte uudseid lahendusi proovima.
- Foto: Scanpix/Panthermedia
Sarnaseid uuringuid tehakse ka mujal maailmas, nt vanal heal Inglismaal, kuid Eestis on see täiesti uus ettevõtmine. Kuldmunade raames on küll mõni agentuur oma tööga saanud äramärkimise ka värbamise kontekstis, kuid otseselt ainult HR-valdkonna spetsialistide ja värbamisturunduse sihtgrupi vaatenurgast loodud hindamissüsteem on esmakordne.
Uuring viiakse läbi peamiselt ettevõtete personaliinimeste seas, kuid vastuseid saavad anda ka n-ö tööotsija rollis olevad inimesed, kellele on silma jäänud vahvad töökuulutused, ägedad värbamisvideod või professionaalsed karjäärilehed.
Uuringu eesmärk ongi välja selgitada, kui palju üldse ning mis mastaabis värbamisturundusega tegeletakse. Kuivõrd ettevõtted teadvustavad endale, et praegusel ajal värbamine on eelkõige ettevõtte enda turundamine võimalikele uutele töötajatele? Uuringus saavad ettevõtted ise välja tuua oma parimad praktikad, sest just nemad mäletavad kõige paremini, mis tegevusi nad sel aastal tegid. Paljude küsimuste juures peab vastaja panema ennast tööotsija rolli ehk hindama, kas tema sellise värbamisturunduse tegevuse (töökuulutus, video, sotsiaalmeedia postitus jne) korral sooviks kandideerida ettevõttesse.
Lisaks uuritakse ettevõtete 2019. aasta värbamisplaanide kohta, mis annab personaliinimestele hea võimaluse hinnata, kas nende järgmise aasta plaanid on unikaalsed või pigem kattuvad teistega. Ja nagu me teame, siis värbamisturunduse juures üheks kõige tähtsamaks kriteeriumiks on eristumine.
Anna sinagi oma panus parimate välja selgitamiseks ning vasta küsitlusele
siin!
Seotud lood
Majanduslikult keerulisemal ajal pööratakse kuludele aina rohkem tähelepanu ning seetõttu on tavaline, kui juhtkond nõuab tõestust tehtud või tehtavate investeeringute vajalikkuse osas. Ühelt Eesti ettevõttelt päris juhtkond aru, kui kasulik on täpse tööaja planeerimise tarkvara ning selgus, et see hoidis kokku kümneid ja sadu graafikuväliselt paberile märgitud töötunde kuus.