Töö tulevik kontorites: sekretäride asemel tehisintellekt ja asjade internet

Praegu igapäevasena tunduvad uuendused nagu e-post, arvutid, internet ja printer on kontoritööd tundmatuseni muutnud. Ka tänapäeva kontorid arenevad edasi ja kasutavad juba arvukaid tarku tehnoloogialahendusi, mis ulatuvad kommunikatsioonist andmete töötlemisest esitamiseni. Tulevikus hakkavad üha rohkem mängu tulema asjade internet ja tehisintellekt. Kontorid ise muutuvad järjest targemaks ja interaktiivsemaks. Kõikide nende uuenduste eesmärk on sarnane – efektiivsus, produktiivsus, omavaheline ühilduvus ja samas individuaalsete lahenduste pakkumine.

Samsung Eesti juht Toomas Tiits märkis, et tehnoloogiate poolest on kindlasti kontoritööle praegusel ajal väga suurt mõju avaldamas ja muutusi loomas juhtmevaba tehnoloogia ja eri sorti ekraanide areng, mis on muutnud tänapäevased kontorid ja töökohad mobiilseks ja modifitseeritavaks. „Juhtmevabad ühendused ning uued, selged ja kerged ekraanid on teinud võimalikuks selle, et kontorites saab kiiresti ja lihtsalt kogu töö ümber korraldada ja muutusi teha. Näiteks koosolekud ei ole aheldatud ühe laua taha, vaid neid võib korraldada kas või väljas terrassil või puhkeruumi diivanitel,“ selgitas Tiits.

„Lauaarvutid on juba paljudes kontorites minevik ning ühe rohkem kasutatakse kergeid tahvelarvuteid või isegi mobiile, et teha näiteks oma ettekandeid või esitlusi,“ märkis Tiits. „Ka projektorite asemel on järjest enam kasutusel suuremad televiisorid ja muud esitlustehnikad, mis pakuvad rohkem võimalusi kasutada vajadustele sobivaid lahendusi, näiteks interaktiivne tahvel, mida saab mööda kontorit vabalt ringi liigutada, mis võimaldab kiiresti kõiki oma esitlusi näidata ning millele saab mugavalt peale joonistada ja siis kõike seda hiljem lihtsalt salvestada ja jagada.“

Tiits märkis, et lähituleviku kontorite märksõnaks saabki olema kohandatavus, mis tähendab, et ruume, inimesi ja tehnoloogiaid saab eri vajaduste järgi alati ümber tõsta või sobivaks kohandada. Eriti oluline on see ametite juures, kus on vaja loovust ja tihedat suhtlust, sest erinevatele inimestele ja kollektiividele sobivad ka erinevad kooslused.

„Üks suurimaid väljakutseid on ideede kommunikeerimise võimalikult sujuvaks ja mugavaks tegemine, kas siis n-ö otse kontoris olles või isegi näiteks videosilla vahendusel. Selleks õigete ja omavahel ka ühilduvate vahendite leidmine on ülioluline,“ lausus Tiits.

Tulevikus hakkab aga kõiki neid lahendusi omavahel sujuvalt kokku ühendama üha laienev asjade internet ja tehisintellektid. „Näiteks on juba praegu USA advokaadibüroodes kasutusel tehisintellekti programm, mis aitab kiiresti leida seoseid eri kaasuste vahel ja leida infot massiivsetest andmebaasidest,“ märkis Tiits. „Usun, et peagi on tavaline, et kontori kalendri, koosolekute ja muu sellise asjaajamise eest hoolitseb arvutiprogramm. Näiteks ütlete arvutile, et teil on homme kell 9 koosolek. Selleks ajaks, kui teie koosolekuruumi jõuate, on arvuti ise valgustuse sisse lülitanud, ribakardinad akende ette lasknud, esitlustehnika valmis seadnud ja isegi kohvimasin on juba joogid valmis teinud.“

Juba praegu on paljud kontorite andmetest salvestatud pilvetehnoloogiaga, mis tähendab, et veegi vähem on inimesed kinni füüsiliste kontoriruumide küljes. Kui lisada juurde veel hoogne virtuaalreaalsuse areng, siis võib juhtuda, et kaugemas tulevikus võib kontorisse minek tähendada vaid kodus virtuaalreaalsuse prillide ette panemist.