Jüri Ratas: tööealine elanikkond väheneb, seega peab tootlikkus kasvama

Eesti Vabariigi sajandal sünnipäeval, 27 aastat pärast iseseisvuse ja turumajanduse taastamist, 14 aastat Euroopa Liidu liikmena või ligi 10 aastat pärast suurt finantskriisi. Selleks, et rääkida Eesti majanduse olukorrast, tuleb panna see konteksti.

Tänu Eesti ettevõtjate ja tööinimeste tublile tööle läheb meie majandusel hästi – sisemajanduse kogutoodang on kasvanud pea üheksa aastat järjest, kuhu hulka kuulub küll ka taastumine sügavast majandussurutisest. Alates 2016. aastast on kasv tugevama hoo sisse saanud.

Eesti ettevõtted on viimastel aastatel hulga töökohti juurde loonud, inimeste palgad on jõudsalt suurenenud. Tänu kaubanduspartnerite heale käekäigule on kaupade ja teenuste väljavedu kiirelt kasvanud ning hoolimata kiirest kulude kasvust peavad Eesti tööstusettevõtted end välisturul jätkuvalt konkurentsivõimeliseks.

Selline areng teeb optimistlikuks – tasapisi ent järjekindlalt liigume lähemale nende riikide elatustasemele, kus omariiklus ja vaba turumajandus on pikemat aega toiminud.

Mõned nädalad tagasi avaldas Rahandusministeerium majandusprognoosi, mille järgi jätkub tugev ja jõukohane majanduskasv ka edaspidi. Analüütikute hinnangul Eesti majandus küll ületab veidi oma tasakaalulist taset, ent käärid pole muutunud suureks ning majanduse tasakaalustamatustest tulenevaid riske peetakse üldiselt madalaks.

See on see keskkond, millest me lähtusime 2019. aasta riigieelarvet koostades. Valitsuse eesmärk on tagada jätkusuutlik ja makromajandust tasakaalustav eelarvepoliitika – järgmise aasta eelarve oleme seetõttu planeerinud struktuurses tasakaalus ning nominaalses ülejäägis.

Taevas pole muidugi nii pilvitu, kui see näib tabelisse kirjutatud majanduskasvu numbrite põhjal. Siiamaani jõudmine on olnud nii era- kui avaliku sektori raske töö tulemus. Edasine majandusedu saavutamine saab ilmselt olema veelgi keerulisem.

Eesti majandus on viimase aastakümnega palju muutunud – kasvanud on kõrgema tootlikkusega teenuste pakkumine, vähenenud madalama tootlikkusega tööstuse osakaal. Tööjõud on muutunud kallimaks ning ettevõtjad ei saa enam nii palju panustada hinnakonkurentsile. Samal ajal kimbutab töökäte puudus, mis on kujunenud peamiseks majandusarengut takistavaks teguriks.

Tunnustan Eesti ettevõtjaid, kel on olnud julgust ja häid ideid, et sellises muutuste pöörises mitte ainult hakkama saada, vaid ka areneda ja edu leida. Peaministrina soovin täna teiega arutada eelkõige seda, kuidas riik saaks rohkem kaasa aidata.

Parim ravi töökäte puuduse vastu on see, kui Eesti on riik, kus tahetakse olla ja kuhu soovitakse tulla – töötama, elama, peret looma. Eesti oli aastaid väljaränderiik, põhjuseks nii avardunud võimalused seoses vaba liikumisega Euroopa Liidus, Eestit tabanud finantskriis ning sellele eelnenud majandusbuum, mis tekitas suuri tasakaalustamatusi. Ent viimased kolm aastat on Eestisse saabunud rohkem inimesi kui lahkunud, kusjuures suur osa neist on koju naasjad.

Peame jätkama arutelusid sisserände kvootide ja reeglite üle. Edukalt on käivitatud nt start-up viisade programm ning laiendatud hooajatöötajate kaasamist kolmandatest riikidest. Ent esmatähtis on hoolitseda selle eest, et Eestis elavad inimesed leiaksid endale sobivat tööd ning et töötajate teadmised ja oskused vastaksid ettevõtete vajadustele.

Aasta tagasi, siinsamas saalis kirjeldasin meetmeid, millega valitsus tööjõupuuduse probleemi omalt poolt leevendab: näiteks aktiivsete tööturumeetmete pakkumine neile, kes töövõimereformi raames tööturule naasevad, ning vanemaealistele, kelle osakaal tööturul suureneb. Siinkohal on oluline roll ka ettevõtjatel, et nad oleksid avatud mitmekesise tööjõu palkamisele.

Ka tuleval aastal on nii töötutel kui ka töötavatel inimestel võimalik saada Eesti Töötukassa toel täiend- ja ümberõpet. Elukestvast õppest peab saama igaühe jaoks enesestmõistetav elu osa – võimalus areneda, mitte sund reageerida näiteks olukorras, kui töökohta peab vahetama. Töötukassast saab ilmselt peagi Töökassa, mis läheb paremini kokku organisatsiooni eesmärkidega.

Suuremat rõhku paneme järgmisel aastal regionaalsele arengule, sest Eestis on piirkondi, kus tööjõupuuduse asemel napib hoopis töökohti. Regionaalsete toetusprogrammide kaudu eraldab riik lisaraha Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti majanduse elavdamiseks ning kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomiseks. Kui rohkem töökohti tekib sinna, kus on tööotsijaid, väheneb üheaegselt nii tööjõupuudus kui ka tööpuudus.

Kahjuks teame, et Eesti tööealine elanikkond järgnevatel aastakümnetel väheneb. Seetõttu vajame kiiremat tootlikkuse tõusu. Eeldused selleks on head – Eesti ettevõtjad on nooruslikud ja dünaamilised ning töötajad kõrge haridustasemega. Teisalt on süvenenud ka surve muutusteks – konkurentsis jäävad ellu parimad ärimudelid, innovaatilisemad ja suuremat väärtust loovad ettevõtted.

Et sellised protsessid toimuksid võimalikult valutult, on riigi kohustus tagada, et ärikeskkond oleks lihtne, õiglane ja võimalikult bürokraatiavaba. See on Eesti riigi oluline eelis ka rahvusvahelises võrdluses, mille nimel tasub jätkuvalt pingutada.

Valitsus soovib muuta asjaajamise riigiga võimalikult tõhusaks. Järgmisel aastal jätkame Eesti e-riigi arendamist, investeerides järgneva nelja aasta jooksul 117 mln eurot infosüsteemide ja seadmete hooldamiseks, uuendamiseks ja arendamiseks. Paraneb e-teenuste kasutajamugavus ja turvalisus.

Maksu- ja tolliameti, statistikaameti ja Eesti Panga koostööl väheneb ettevõtete koormus andmete esitamisel. Sellega jääb ettevõtetel rohkem aega oma peamiste eesmärkide täitmiseks ning väärtuse loomiseks.

Ettevõtlust toetava ja turvalise ärikeskkonna oluliseks nurgakiviks on usaldusväärne finantskeskkond. Valitsus ja kõik järelevalve ning uurimisega seotud institutsioonid võtavad Danske juhtumit täie tõsidusega. Selge sõnum nii siseriiklikult kui välisriikide investoritele on, et Eesti ei ole koht rahapesuks. Eesti pangandus tervikuna on tugev ning turg toimib hästi. Finantsinspektsiooni töö Eesti finantsasutuste järelevalves jätkub, et siinne turg oleks läbipaistev, jätkusuutlik ning ettevõtetele turvaline piirkond tegutsemiseks.

Riik toetab ka otseselt ettevõtteid, kes soovivad oma tootmist või tegevusi tõhusamaks teha. „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia“ eesmärgiks on, et ettevõtjad teeniksid rohkem tulu kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste eest. Valitsus jätkab tööd selle nimel, et olla ettevõtjatele hea koostööpartner.

Lisaks varasematele ettevõtlustoetustele, mida pakub EAS, käivitus sel aastal „IKT valdkonna arenguprogramm“ soodustamaks Eesti tööstusettevõtete digitaliseerimist ja automatiseerimist. Selle raames suunatakse järgmise aasta riigieelarvest pea kaks miljonit eurot, et pakkuda oskusteavet ning ettevõtte-spetsiifilisi digitaliseerimisanalüüse.

Samuti toetab riik ettevõtjaid toote- ja tehnoloogiaarenduses. Selleks luuakse ettevõtjatele toetusprogramm, mille eesmärk on kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste arendamine. Selleks panustame 2019. aastal miljon eurot.

Kõrge lisandväärtusega töökohtade loomiseks toetame kiire kasvuga idufirmade arengut. Tehtud on mitmeid peagi rakendust leidvaid ettepanekuid seadusandluse muutmiseks. Nende mõjul lihtsustub välismaalaste investeerimine Eesti ettevõtetesse, plaanis on luua uus notariaalse kaug-tõestamise viis. Järgmise aasta eelarvesse oleme ühtlasi planeerinud kõrgtehnoloogiliste idufirmade toetusmeetme, mis võimaldab neil sotsiaalmaksu tasumist edasi lükata.

Eesti ettevõtjate ideed ja plaanid ei tohi jääda selle taha, et puuduvad kontaktid või oskused leida koostööpartnereid välisturgudel. Riik saab ja peab aitama uste avamisel. 2019. aasta eelarvest eraldame EASi kaudu lisaraha Eesti ettevõtete maailma viimiseks. Lisaks sellele avame kolm uut välisesindust – Araabia Ühendemiraatides, Budapestis ning lähiaastatel ka USA läänerannikul, et edendada majandussuhteid ning toetada Eesti ettevõtete tegevust.

Eesti jõukuse kasv on oluline, kuid sama tähtis on, kuidas see Eesti elanike vahel jaotub. Majanduskasv peab olema kaasav – jõudma kõigi meie inimesteni.

Pärast finantskriisi on arenenud riikides sissetulekute ebavõrdsus suurenenud – see on tekitanud palju pingeid nii riikide sees kui ka riikide vahel. Eesti aga ujub heas mõttes vastuvoolu. Viimased viis aastat on palgajaotuse madalamas otsas kasvanud palk kiiremini kui kõrgemapalgalistel ning sissetulekute ebavõrdsus seetõttu vähenenud. Sel aastal rakendunud maksureform tasandab netosissetulekute jaotust veelgi.

Seejuures on palgasaajaid Eestis rohkem kui kunagi varem. Eelmises kvartalis oli tööga hõivatud 75% tööealisest elanikkonnast. Seda on rohkem kui enamikus teistes Euroopa riikides ning tase on rekordiline ka taasiseseisvunud Eesti jaoks. Seega on turul piisavalt korraliku palgaga töökohti.

Kuid mõtleme ka neile, kes tööturul ei osale. Nõustun igati tööandjate manifesti lööklausega, et kõige keskpunktis peab olema inimene. Nagu ka sellega, et riik ei tohi kedagi maha jätta. Riigi ülesanne on anda inimestele kindlustunne olla vanaduspõlves või haigeks jäädes vaesuse eest kaitstud.

Sotsiaaltoetused on Eesti jaoks valulik teema. Valitsemissektori poolt makstavad sotsiaalsiirded moodustavad ca 14% SKP-st, Euroopa Liidu keskmine on 21%. Selle tagajärjel on ka toetuste panus ebavõrdsuse vähendamisse Eestis väiksem. Siiski tasapisi olukord paraneb – tugev sotsiaalmaksu laekumine kandub edasi pensionitesse, samuti tõusevad taas lastetoetused. Panustame abivahendite, sotsiaalse rehabilitatsiooni ja erihoolekande kättesaadavusse. Sotsiaalpoliitika on siiski kindlasti üks võtmeteemasid lähenevatel Riigikogu valimistel.

Kui sissetulekute ebavõrdsus on paratamatu osa turumajandusest, siis võimaluste võrdsuse eest peab valitsus iga hinna eest seisma. Kõiksuguste riigi keskmiste näitajate vaatamine võib varjata probleeme eri sotsiaalsete gruppide, vanuste, regioonide lõikes.

Majanduse kasvu taastumine pole olnud ühtlane ning Eestis on piirkondi, kuhu see jõuab eriti vaevaliselt. Ühiskonna sidususe ning suurema heaolu saavutamiseks on oluline, et lõhe Eesti eri maakondade arengus ei käriseks veelgi. Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti arenguprogrammidest ma juba rääkisin. Selleks, et ettevõtlus saaks toimida igal pool, suurendame järgmise aasta eelarves ka ühistranspordi toetuseid ligi 10 miljoni võrra, jätkub Tallinn-Tartu maantee neljarealiseks ehitamine ning taristu investeeringute programmis on ette nähtud täiendavad 25 mln eurot. Samuti tõuseb kohalike omavalitsuste tulubaas.

Ülioluline on pakkuda kõigile Eesti elanikele võrdseid võimalusi heale haridusele, mis ei sõltu elukohast ega vanemate taustast. PISA testi põhjal on Eesti põhikooliõpilaste tase maailma parimate seas. Kuid lisaks sellele näitasid uuringu tulemused, et Eesti laste haridustulemused on ka sotsiaalselt õiglased – õpilase sotsiaalmajanduslik taust mõjutab tulemust vaid vähesel määral. Selleks, et koolidesse jätkuks häid õpetajaid, tõuseb õpetaja miinimumpalk uuel aastal 1250 euroni ja keskmine 1500 euro juurde.

Võrdsem, haritum, tervem ja jõukam ühiskond. Selline ongi lühidalt kokkuvõetuna riigi „äriplaan“.