Välistööjõu kasutamine peab muutuma lihtsamaks

Töötuse määr on viimase kümne aasta madalaim, mistõttu vabu töökohti on rohkem kui oskuste ja kogemuste põhjal ametisse sobivaid inimesi. Vajaliku kvalifikatsiooniga inimesed on juba neile meelepärase tööga hõivatud ja töötajate lojaalsuse kasvatamine on muutunud paljude ettevõtete prioriteediks. Töötajate puudus on seadnud küsimärgi alla paljude ettevõtete kasvupotentsiaali ja konkurentsivõime.

Töötajate puudus Eestis on oluliselt tõstnud ettevõtete valmisolekut välistööjõu abil tootmist käimas hoida. Võõrtööjõu palkamise võimalus peakski tegelikult olema lahendus olukorras, kui sobivate oskustega töötajaid Eestis parasjagu napib. Võõrtööjõu palkamisel peab ettevõte aga arvestama, et kolmandatest riikidest tööle tulnule tuleb maksta Eesti keskmist palka, samas kui Eesti elanikest vaid kolmandik teenib keskmist tasu, ei ole säärane nõue loogiline. Olukorda parandaks võrdse kohtlemise põhimõte, mille puhul nii Eesti kui välistööjõu tasustamine toimuks ühtsetel alustel. Praegu kehtiva seaduse kohaselt makstakse välistööjõule rohkem kui kohalikule töötajale samal ametikohal. Selline olukord tekitab ettevõtjates kiusatuse alternatiive leida, mistõttu otsitakse võimalusi võõrtöölisi ebaseaduslikult tööle võtta.

Kuna Eesti seadustest tulenevate piirangute tõttu on keeruline tuua töötajaid kolmandatest riikidest, kasutatakse selleks üha tihedamini skeemi, kus peamiselt Ukraina ja Valgevene töötajaid vahendatakse teistesse riikidesse Poola kaudu. Süsteem on lihtne – inimesed taotlevad tööluba Poolas, seejärel vahendatakse neid tööjõurendiga tegelevate firmade kaudu mujale, ka Eestisse tööle.

Tänavu kevadel leidsid meedias korduvalt kajastust politsei- ja piirivalve- ning maksu- ja tolliameti reidid Eesti ettevõtetesse. Leiti arvukalt töötajaid, kelle dokumendid ei olnud korras. Siinkohal oleks lahenduseks seadusemuudatus, kus vastutus ebaseadusliku tööjõu eest oleks ka peatöövõtja kanda. Kui ettevõte, kelle äri heaks inimesed ebaseaduslikult töötavad, saaks samuti trahvi, oleks kõik tööandjad rohkem huvitatud sellest, kust ja millised inimesed nende ettevõttesse tulevad. Kolmandate riikide elanikud soovivad Eestis töötada igal juhul, ent kui seda tehakse ebaseaduslikult, pole riigil tööjõu liikumise üle kontrolli, jäävad laekumata vajalikud maksud ja töötajatel pole seadusest tulenevaid sotsiaalseid garantiisid.

Nii töötajate kui tööandjate ootused töösuhtele ja töö tegemise viisidele on muutumas. Märksõnadeks on automatiseerimine ja töösuhete paindlikkus, mille esimesi märke on näha juba nüüd. Üha enam on neid, kes soovivad sujuvamalt siduda oma tööd ja pereelu, teised jällegi otsivad põhikoha kõrvale lisatööd nii täiendava sissetuleku kui ka oma tööelu vaheldusrikkuse nimel. Seetõttu on ettevõtte töökorralduse paindlikkus muutumas oluliseks konkurentsieeliseks.

Ettevõtte jaoks on tellimuste täitmine tähtis ja paindlikku töökorraldust ei pruugi olla alati lihtne luua, ent töötajate heaolu on samuti oluline, mistõttu on arvukalt kiiduväärt näiteid ettevõtetest, kes on leidnud võimaluse muuta töökorraldust nii, et varasemate öövahetuste asemel on üksnes päevased vahetused. Samuti on siinkohal oluline mõelda töölepingu seaduse kohandamisele, mis võimaldaks töösuhteid senisest paindlikumalt korraldada ja tagaks seejuures töötajale vajalikud sotsiaalsed garantiid.

Tehnoloogia areng loob vajaduse uute ametikohtade järele ning iseteeninduskassad, pakiautomaadid ja veebipoed on muutunud harjumuspäraseks osaks meie igapäevaelust. Masin saab asendada inimest eelkõige rutiinsete ja mehaaniliste ülesannete täitmisel, kuid selle kõrvale on ikka tarvis inimest, kes kontrollib tehtu kvaliteeti ja tagab masina tõrgeteta töö. Nii tekib suurem vajadus tehnikute, operaatorite ja inseneride järele, kes hooldavad, seadistavad ja kontrollivad masinate tööd. Tehnoloogia kasutamine äritegevuses ei jäta inimest tööta, küll aga eeldab töötajalt nende kompetentside arendamist, mida masinaga asendada ei saa.