Tööandjate Keskliit annab alates sellest aastast välja kvartaalset tööjõupuuduse termomeetrit. Tööandjate tööjõu termomeeter on analüütiline tööriist, mille abil Tööandjad monitoorivad ja kommunikeerivad tööjõuturu olukorda.
- Foto: Scanpix/Panthermedia
2018. aasta II kvartali andmetel on termomeetri näit juba 36 kraadi, mis näitab, et tööjõuturul on inimestega tõsiselt kitsas. Selle järelduseni viivad nii tööandjate küsitlused kui tööturu statistika. Viie aasta taguse ajaga võrreldes on iga vaba töökoha kohta kolm korda vähem töötuid, arvestamata nende elukohta, kvalifikatsiooni või ametikohale vastavust. Ligi 2/5 tööandjatest peab tööjõupuudust tegevust piiravaks teguriks.
“Sellises tööjõukõrbes on vee hinda hea juurde kaubelda, kuid kui vesi otsa saab, ei ole seal ka elu, mingitest arenguvõimalustest ja heaolust rääkimata,” kommenteeris Tööandjate analüütik Raul Aron tekkinud olukorda. Sama on ka majanduses – inimeste puudus sunnib tööandjaid pingutama ja rohkem töötajaid rahaliste hüvedega üle meelitama, kuid paneb teiselt poolt ka arengule piduri peale, kuna tööjõudu ja tarbijaid napib. Kui põllumeestele otsustas valitsus eraldada 20 mln eurot põuakahjude kompenseerimiseks, siis tööjõupõua leevendamiseks ei ole veel midagi märkimisväärset tehtud. Põud püsib, sõltumata valitsuse soovist näidata, et probleemiga tegeletakse.
Tööjõu termomeetri näit koosneb peamiselt töötute ja vakantside suhtarvudest ning tööandjate tööjõupuuduse tunnetamise määrast. Töötute ja vakantside suhtarv väljendab tööjõu nõudluse ja pakkumise suhet. Majanduskonjunktuuri uuringu tulemused annavad ülevaate, kui suure probleemina tööandjad tööjõupuudust tunnetavad. Eelnevast koostatakse tööjõu termomeetri näit, kuid lisaks vaadeldakse ja vajadusel kajastatakse ka erinevaid tööjõuturgu iseloomustavaid andmeid nagu töötuse määra, hõive ja aktiivsuse määra, tööjõusiirdeid, tootlikkust, tööjõu ühikukulu, tööandjate plaani luua uusi töökohti, demograafilisi trende ja rännet, tööjõu-uuringute tulemusi, vakantside ja töötute struktuuri jmt.
Tööjõutermomeetri näitu alla 10 kraadi peetakse madalaks ja üldjuhul vastab see majanduskriisile või -seisakule. Näit 10-st 20 kraadini on hea tase, mil luuakse uusi töökohti ja nende mehitamiseks jätkub ka tööjõudu. Temperatuuril vahemikus 20-30-ni on ohutsoon, mis tähendab, et tööjõu leidmiseks tuleb vaeva näha. 30-40 kraadi juures on tööjõuturul juba palav ja tööandjate jaoks töötajate leidmine raske. Näit üle 40 kraadi on selge tööjõukriis ja majandust ähvardavad terviseprobleemid.
Seotud lood
Majanduslikult keerulisemal ajal pööratakse kuludele aina rohkem tähelepanu ning seetõttu on tavaline, kui juhtkond nõuab tõestust tehtud või tehtavate investeeringute vajalikkuse osas. Ühelt Eesti ettevõttelt päris juhtkond aru, kui kasulik on täpse tööaja planeerimise tarkvara ning selgus, et see hoidis kokku kümneid ja sadu graafikuväliselt paberile märgitud töötunde kuus.