Mida õppida praegu, et tulevikus konkurentsivõimeline olla?

Tööampsumajandus tekitab omakorda tööturul korraliku verevahetuse: palgatöötajad asenduvad järjest enam vabakutseliste ja projektipõhiste töötajate ehk sõltumatute töövõtjatega. Ühe projekti juurest teise juurde liikumine eeldab aga mitmiktegevustega harjumist ja sobilike tööplatvormide tundmist, samuti piisavalt ettevõtlikkust, enesemüügioskust, enesejuhtimise oskust, iseseisva projektileidmise ja -juhtimise ning lepingusõlmimise võimekust.

Näiteks oodatakse spetsialistilt oma valdkonnas süvitsi minevate teadmiste ja oskuste asemel hoopis annet siduda oma teadmised ka teiste valdkondadega ning sealt pärit inimestega koos töötada, märgivad tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosisüsteemi OSKA uuringus osalenud eksperdid.

Eesti ettevõtja ja majanduseksperdi Ott Pärna sõnul lisandub projektipõhise ja vabakutselise töö osakaalu kasvades tööturule ka arvukalt uusi töövorme, mille ühendavaks jooneks on paindlikkus ja mille laiemat levikut võib oodata lähikümnendil ka Eestis. Näiteks palgatakse mitme organisatsiooni peale ühiselt töötaja, kes erinevate tööandjate juures roteerub, või tööandja palkab endale mitu töötajat, kes omavahel ühte tööd jagavad. Töö võib toimuda ka väljakutsel, mille puhul tööandja ei pea töötajale tagama tööd, vaid kontakteerub vajadusel, või olla veel vähem asukohaspetsiifiline, nagu IKT-põhine kaugtöö.

Tulevikutöötaja ei käi tööl sunnist, vaid rõõmust

Skype Eesti juhi Andrus Järgi sõnul ei ole paljudes ettevõtetes töötaja enam seotud kindla töökohaga, vaid populaarne on töötada kodust või kohvikust. „Uus põlvkond ootab tööandjalt vabadust olla iseenda peremees, mis sunnib ettevõtteid pakkuma paindlikumaid ja mitmekesisemaid töö- ja karjäärivõimalusi,” sõnab Järg, märkides, et vabadusega kaasneb mõistagi ka vastutus, mistõttu peab töötaja arendama oskust iseennast juhtida ja tulema toime komplekssete probleemide lahendamisega.

Kuna IT-turg on rahvusvaheline, peitub Järgi sõnul edu võti oskuses teisest rahvusest kolleegi mõista. „Tekkinud on vajadus teistsuguste sotsiaalsete oskuste järele, kus võtmesõnadeks on virtuaalne koostöö ja kultuuridevaheline suhtlus. Tarvis on laia silmaringiga inimesi, kel oleksid ka head tehnilised teadmised,” räägib ta ja lisab, et edukamad on need töötajad, kelle teadmised, avatus ja riskide võtmise julgus aitavat uut tehnoloogiat luua ehk kelleta tark masin ise hakkama ei saa.

Cybernetica AS juhatuse esimees Oliver Väärtnõu sõnab, et nemad ootavad tulevikutöötajalt pühendumust ja suurt koostööle orienteeritust, üha olulisemaks muutub ka kohanemisvõime. „Tulevikutöötaja jaoks ei ole töö kannatus, pigem püütakse üha enam ühendada töö- ja muud elu,” usub Väärtnõu. „Tulevikutöötaja soovib enda ümber näha inspireerivaid inimesi, disainida oma tööd ise, rakendada oma oskusi enda jaoks nauditavas keskkonnas ning tunda, et ta loob ühiskonna jaoks uut väärtust,” jätkab ta.

Uuenduslikke transpordipileteid ning reaalaja süsteeme ja teenuseid pakkuva Ridango AS tegevjuht Erki Lipre sõnab, et ühel edukal tööle kandideerijal peab olemas olema õppimisvõime ja õppimishuvi. Kuna ettevõttes on kõikide osakondade tegevused omavahel põimunud, peab töölesoovija olema ühtlasi ka hea meeskonnamängija. Niisamuti väärtustavad nad innovaatilist mõtlemist ja avatust muudatustele. „Ootame, et inimesed pakuksid ise muudatusi välja,” kommenteerib Lipre.

Noorte pluss on suhtumine, et ainult taevas on piiriks

Kust leida kvalifitseeritud tööjõudu, on iga IT-ettevõtja suurim probleem. Kui küsida, kas nooremal põlvkonnal on vanema ees konkurentsieelis, on vastus eitav, sest kõige tähtsam on ikkagi siiras soov ja huvi tööd teha. Samas ütleb Järg, et noored on energilisemad, motiveeritumad ja valmis püüdlema eesmärgi poole, mille lõpptulemus on ebaselge või isegi ebarealistlik.

Väärtnõu sõnul seisab vahe selles, et noor vajab suuremat paindlikkust, sest on tööjõuturul mobiilsem. Tema sõnade järgi napib IT-valdkonnas ennekõike väga laialdaste kogemustega tipptegijaid, kel on laiamahulistes tarkvaraarenduse projektides töötamise kogemus ja kes orienteeruvad väga erinevates tehnoloogiates. Samuti on IT-s tarvis digitaalseid oskusi ja head inglise keele oskust, mistõttu noorte eelis nii selgelt välja ei paista. Ta jätkab, et tööandja konkurentsieelis ja edu seisneb paljuski kiires kohanemisvõimes ja nende muutustega toimetulekus.

Ka Lipre ei nõustu, et noortel oleks suurem konkurentsieelis, sest vanusega tuleb kogemus. Samas annab noortele tema sõnul eelise see, et nad on rohkem valmis töötama rahvusvahelisel turul, eriti IT-valdkonnas. „Noored on valmis Eestist ära minema, et avastada midagi uut,” lausub ta.

3 küsimust

Võtaksin kõhklusteta tööle kõik „Rakett69” saates osalenud noored

Hele Hammer, Telema tegevjuht

1. Milliste isikuomadustega töötajaid värbate ja kas neid on kerge tööturult leida?

Meie otsime inimesi, kes on hoolivad, julged, proaktiivsed, professionaalsed ja kirglikud. Need on Telema viis väärtust. Ja ma usun, et meile vajalike isikuomadustega töötajad on turul täiesti olemas, tuleb nad lihtsalt üles leida. Kui inimesel on olemas need viis väärtust, siis on päris tõenäoline, et ta suudab omandada ka meile vajalikud oskused. Näiteks võtaks ma kõhklusteta tööle kõik „Rakett69” saates osalenud noored. Aga kui konkreetsemaks minna, siis vajame tugeva matemaatilise tausta ja loogilise mõtlemisega inimesi, kel on soovitavalt majandus- või IT-haridus. Ja samas väga head suhtlemisoskused, kuna tänapäeval on enamik ameteid väga suures osas suhtlemispõhised.

2. Millises proportsioonis on Telemas palgatöötajate ja vabakutseliste/projektipõhiste töötajate suhe ning kuidas hindate seda tulevikus?

Meil on töötajad kõik palgatöötajad, kuid lisaks kasutame päris mitme koostööpartneri/allhankija abi tarkvara arendustes. See tähendab, et meie heaks töötavad pidevalt inimesed, kes kuuluvad teiste firmade koosseisu. Allhanke osakaal võib tulevikus pigem suureneda, praegugi oleme juurde otsimas lisakoostööpartnereid.

Kaugtööst rääkides on kogu meie töö korraldatud nii, et seda saab teha igas maailma punktis, kus on internetiühendus. (Nii meie rakendused kui ka failihoidlad on turvalises pilves.) Ometi oleme avastanud hulgaliselt töölõike ja projekte, kus tiimitöö on kriitilise tähtsusega ja siis on vahetu kontakt tulemuslikum. Seetõttu me kaugtööd väga palju ei kasuta, ehkki kõigil meie töötajatel on võimalus töötada viis päeva kvartalis kodukontoris. Aga siiski – üks inimene töötab küll alaliselt kaugtöö vormis Karksi-Nuias!

3. Mida ootate tulevikutöötajalt?

Meie ootused tulevikutöötajale on sarnased ootustega olevikutöötajale: töötaja peab olema motiveeritud oma tööd tegema. Usume ja loodame, et motivatsiooniks pole ilmtingimata vaja pallimerd ja pannkoogihommikuid, vaid et töötajale päriselt meeldiks oma tööd teha ning ta tunneks rõõmu oma saavutuste ja tulemuste üle.

Tööampsakad on hea võimalus teenida ülikooli kõrvalt lisaraha

KOMMENTAAR Greth-Ann Loog, Eesti Kunstiakadeemia üliõpilane

Olen GoWorkaBiti rakendust kasutanud kolm aastat. Mulle meeldib nende tööpakkumiste lahendus ennekõike selle paindlikkuse tõttu: saad ise valida millist tööd millal teed ja samas pole kohustust üldse tööampse valida.

GoWorkaBitiga olen töödanud klienditeeninduses, olnud abiks kaubapaigutajana ning laotöödes ja trükikodades kergemate tööde abilisena. Tulevikus loodan teha pigem erialast tööd, aga ega ju kirjus tööelus pole midagi halba. Erinevad kogemused aitavad mul end tööelus täiendada.

Pärast ülikooli lõpetamist oleks muidugi tore, kui leiaksin erialast tööd, aga tõsiasi on see, et tihtipeale on selliseid pakkumisi vähe ja oma ettevõtte alustamine on esialgu kulukas. Olen valmis tegema ka palgatööd nagu enamik inimesi. Peaasi, et see, mis ma teen, hoiab leiva laual.

Minu generatsiooni ootused on kõrged, eriti mis puudutab palganumbreid, aga see on normaalne. Iga inimene tahab, et talle makstakse töö eest väärilist palka ja seda ka loovates professioonides. Arvan, et tulevikutööturul on edukad need, kellel on hea kohanemisvõime ja vajadus väljakutsete järele, muidugi on ka võõrkeelteoskus oluline.

7 võtmetrendi, mis tööjõu ja oskuste muutumist mõjutavad

Pärna juhib koos teiste ekspertidega tähelepanu seitsmele trendile, mida tasub tööturul arvesse võtta.

1. Demograafilised muutused, kus Eestil on palju sarnast Euroopaga – vananemine ja rahvastiku vähenemine. Samuti sisenevad tööjõuturule Y- ja Z-generatsioon, kelle jaoks traditsiooniline organisatsioonikultuur on igand ja kes on väga liikuv töötajate sihtgrupp. Ka tegeliku tööea algus tõuseb, sest noored õpivad ja otsivad oma kohta kauem.

2. Muutused info- ja kommunikatsioonitehnoloogias, mis on nagu skelett, millele toetuvad järjest enam muud valdkonnad. Aastaks 2020 asub umbes 15 protsenti kogu digitaalsest informatsioonist nn pilves, võimaldades näiteks ettevõtetel säästa kuni 70 protsenti oma energiakuludest. Arvutusressursi kasutamine muutub tänu sellele efektiivsemaks ja ettevõtete igapäevase juhtimise jaoks kriitilised teenused saavad kättesaadavaks üha väiksematele ettevõtetele. Ainuüksi Euroopa Liidus loob see valdkond lähiaastatel sadu tuhandeid uusi väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid ning mõjutab sellega positiivselt majanduskasvu ja tööhõivet.

3. Suurandmetest tärkavad võimalused. Isikuandmetest on saamas uus varaklass, sest tarbimiskäitumine, finantsandmed, haiguslood jms on juba praegu edukatele ettevõtetele ja ka riigile kriitiliseks infoks strateegiliste otsuste tegemisel. Kuna Eesti on liiga väike, et olla suure hulga isikuandmete allikas ja teabepank, siis meie võimalused võiksid eeskätt peituda info analüüsimises ja selle oskuslikus kasutamises.

4. Nutikate masinate ja süsteemide kasutuselevõtt. Järgmise põlvkonna veeb 3.0 on asjade internet, kus omavahel toimetavad peale inimeste ka seadmed, mida on 2021. aastaks võrgus juba 50 miljardit. Asjade internet võimaldab organisatsioonidel klientide vajadusi täpsemini mõista ning pakkuda personaalsemaid tooteid ja teenuseid. Samuti saavad ettevõtted kasutada andmeid tööprotsesside parandamiseks.

5. Sotsiaal- ja multimeedia mõju märkimisväärne suurenemine muudab suhtlemise viise ja vorme. Internet muutub tekstipõhisest keskkonnast visuaalse kommunikatsiooni vahendeid eelistavaks meediaks. Sotsiaal- ja multimeedia laialdane levik kujundab ümber kasutajate reaalsuse- ja tõetunnetust. Inimese kuvand sotsiaalmeedias võib mõjutada elus hakkama saamist, sh karjääri kujunemist ja kujundamist. Karjääri kujundamisel kasutatakse üha enam teadliku brändi loomist sotsiaalmeedias ja nii muutub peale tavaidentiteedi oluliseks ka virtuaalidentiteet. Samuti avab sotsiaal- ja multimeedia võimalusi uut moodi virtuaalseks koostööks.

6. Sotsiaalne innovatsioon kui uus idee, mis lahendab eksisteerivaid sotsiaalseid, kultuuri-, majandus- ja keskkonnaprobleeme inimeste ja planeedi hüvanguks. Tegemist on avalikes huvides töötava ideega, mis tähendab, et innovatsioon sotsiaalteenustes ja hariduses saab pikas perspektiivis sama oluliseks kui innovatsioon farmaatsia- või kosmosetööstuses.

Areenile kerkivad sotsiaalsed ettevõtjad ja ettevõtted, kus sotsiaalsetele probleemidele rakendatakse uuendusmeelseid lahendusi, tehes seda majanduslikult jätkusuutlikul viisil (nt erivajadustega inimesi ja vabatahtlikke abistajaid ühendav veebipõhine tugikeskkond Helpific). Erinevalt äriettevõtetest omavad sotsiaalsed ettevõtted peamiselt ühiskondlikke eesmärke ja investeerivad valdava osa oma tegevustulemist missiooni elluviimisesse. Ühes sellega kasvab vabatahtliku ja projektipõhise töö osakaal.

7. Traditsiooniliste organisatsioonimudelite hägustumine. Ettevõtted sarnanevad üha enam Hollywoodi filmitööstuse meeskondadega, kus inimesed tulevad kokku konkreetset projekti ellu viima ja lähevad seejärel edasi n-ö parematele jahimaadele. Kui tööseadusandluse muutumine võib paindlikke töövorme soodustada, siis töötaja õigused ja sissetuleku regulaarsus muutuvad praegusega võrreldes ebastabiilsemaks. See laiendab tunduvalt ootusi nii juhtidele kui ka personalitöötajatele erinevate töövormide võimaldamisel ning töötajate motivatsiooni, heaolu ja produktiivsuse soodustamisel. Näiteks värbamise käigus on töötajate palkamisel aina enam määravaks muutunud pehmed motivatsioonipaketid. Töötajatel on see-eest aga vaja orienteeruda töövormidega seotud juriidilistes aspektides.

Universaalsed oskused, mis aitavad tulevikus tööturul edu saavutada

Mõtestamine – võime anda oma tegevusele mõtet ja tähendust.Disainmõtlemine – oskus tegevusi eesmärgipäraselt kavandada, visualiseerida ja kommunikeerida.Programmeeriv mõtlemine – oskus teisendada suuri andmemahtusid abstraktseteks mõisteteks ja võime tõenduspõhiselt otsustada.Loovus ja kohanemisvõime – oskus kiiresti reageerida ootamatule situatsioonile ja leida mittestandardseid lahendusi.Uue meedia kirjaoskus – oskus kriitiliselt hinnata ja luua sotsiaalmeedias uut sisu ning kasutada seda veenvaks kommunikatsiooniks.Virtuaalne koostöö – oskus töötada tulemuslikult erinevates (ka virtuaalsetes) töörühmades, hoida inimesi pühendunud ja motiveeritud ning tekitada neis kollektiivi tunnet.Sotsiaalne intelligentsus – oskus tunnetada suhtlemisel inimeste vajadusi ja soove, luua nendega usalduslik suhe.Kultuurikompetents – oskus edukalt toime tulla eri kultuurikeskkondades.Enesejuhtimine ja tunnetusliku koormuse ohjamine – oskus filtreerida andmeid tähtsuse järgi ja maksimeerida tunnetuslikku võimekust, kasutades erinevaid meetodeid.

* Artikkel on ilmunud Äripäevas.

Tööandja ootused tulevikutöötajale

•Ettevõtlikkus, töötahe ja -distsipliin ning kohusetundlikkus

•Ohutus- ja töömugavusnõuetele vastavad töövõtted, tööohutus- ja töötervishoid

•Suhtlemisoskus, meeskonnatöö, juhtimis- ja koostööoskus

•Kohanemisvõime (töö sisu, töökeskkond, erinevad kultuurid)

•Loov-, kriitiline ja analüütiline mõtlemine

•Tervikpildi nägemise oskus (sh rahvusvaheliselt)

•Transdistsiplinaarsus ehk oskus viia oma teadmised erinevatesse valdkondadesse