Vaatluse alla on võetud üks reaalses elus juhtunud tööõnnetus, mida analüüsib tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant. Juhime tähelepanu sellele, mida oleks saanud ning saab tööohutuse seisukohast ette võtta, et sarnaseid juhtumeid edaspidi vältida. Kasulikke näpunäited jagub nii tööandjatele kui ka töötajatele.
- Foto: Scanpix/Panthermedia
Mis juhtus?
Taaraoperaatori üks tööülesannetest oli hoida taarat vastu võttev masin töökorras. Masinas oli tekkinud tõrge ja töötaja asus seda kõrvaldama. Ta kasutas masinale ligipääsuks tühje taarakaste, kaotas nendel tasakaalu, kukkus ja venitas parema jala hüppeliigese ümbruse kõõluseid.
Kaks kuud hiljem toimus teise töötajaga samas tegevuskohas ja samadel asjaoludel tööõnnetus, millega kaasnes parema põlve sidemete venitus. Kuigi vigastused olid mõlemal juhul kerged, võivad sarnase kukkumisega tagajärjed olla raskemad – näiteks võib ära lüüa pea.
Miks juhtus?
Masinale ligipääsuks kasutasid töötajad käepärast olevaid taarakaste, sest muid sobilikke töövahendeid ei olnud töökohas ette nähtud. Siiski ootas tööandja, et masina tõrked kõrvaldatakse. Selline korraldus tõi kaasa kaks tööõnnetust, mida saanuks tööülesande täitmiseks sobiva töövahendi kasutamisega ära hoida.
Töökoha kujundab ja sisustab tööandja nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi. Masinale ligipääsuks võib kasutada teisaldatavat ja kokkupandavat tööplatvormi, treppredelit või klapptreppi. Töövahendi valikul tuleb arvestada töötamiskoha eripära ja ligipääsu vajadustega. Taarakastid ei ole ligipääsemiseks sobilikud ja nende kasutamist sellisel viisil tuleb vältida.
Seotud lood
Tallinna Ülikooli mikrokraadiprogrammidest, täiendusõppest ning avatud õppest räägib lähemalt Tallinna Ülikooli koolitus- ja konverentsikeskuse avatud õppe peaspetsialist Marge Kõrvits.