Osavõtlik inimene mõistab teise tundeid, võtab neid tõsiselt ning on valmis tegutsema teise heaks. Ka töökollektiivides on vaja osavõtlikkust.
- Foto: Scanpix/Panthermedia
Helsingi Ülikooli professori Anne Birgitta Pessi sõnutsi koosneb osavõtlikkus kolmest osast: need on teadmised, tunded ja tegevused. See on võime mõista oma ja teiste tundeid, soovi nendega tegeleda ning teha head – rääkida ja teha konkreetseid tegusid.
Osavõtlikkus ei hõlma ainult negatiivsetele tunnetele, vaid ka innule ja rõõmule kaasa elamist.
Rohkem usaldust ja loovust
Tööelus parandab osavõtlikkus sotsiaalseid suhteid, kasvatab usaldust ning seotust töökohaga.
„Ainuüksi osavõtlikkuse nägemine tõstab inimese heaolu, turvatunnet ja loovust,” ütleb Anne Birgitta Pessi. Kollektiivis, kus valitseb osavõtlikkuse kultuur, nähakse iga inimest tervikuna nii rõõmude kui muredega. Temast hoolitakse. „See ei tähenda midagi imepärast. Väiksed asjad nagu tervitamine ja naeratus võivad anda ülejäänud päevale täiesti uue, positiivse suuna.”
Me teame üksteisest vähe
Osavõtliku tööõhkkonna takistuseks on hierarhiline kultuur, hirmuga juhtimine, üksteisele võõraks olemine, kiirus, väsimus ja see, et kogu energia kulub tööga hakkama saamisele. Inimese osavõtlikkuse arengut mõjutavad palju lapsepõlve ja noorukiea kogemused.
Anne Birgitta Pessi sõnul on aga küsimus ka oskusest, mida võib teadlikult harjutada ja arendada. „Juba selle teadvustamine aitab, et kui vähe me üksteisest teame. Inimesed kannavad endaga kaasas erinevaid vaikseid pingeid ja kurbust. Ühes ingliskeelses osavõtlikkuse uuringus öeldakse tabavalt, et there is always pain in the room.”
Nii võid kasvatada osavõtlikkust oma meeskonnas:
Ole kättesaadav. Märka teist, näita üles huvi, küsi, kuidas läheb, ja paku abi.Õpi kolleege paremini tundma. Kui tunned neid, siis oskad vastata kellegi abivajadusele nii, kuidas tema jaoks on vajalik.Analüüsi oma motiive. Näiteks kui tunded keevad üle, siis peatu mõtlema, miks sa tegutsed niimoodi.Ole julge. Proovi tegutseda osavõtlikult. Kuidas ennast seejuures tunned ja milliseid reaktsioone need tekitavad teistes?Hoolitse enda jaksamise eest. Juhi oma aega, puhka, ära unusta oma piire ja osavõtlikkust ka enda suhtes. Kui tunned ennast hästi, siis märkad paremini seda, mis sinu ümbruses toimub.Võta teiste osavõtlikud teod vastu. Kui võtad vastu tänu, kiituse ja abi, siis tunneb nende osutaja rõõmu, et tema tegu on oluline.
Lühendatult tõlkinud ja avaldanud Tööheaolu.ee.
Seotud lood
Tallinna Ülikooli mikrokraadiprogrammidest, täiendusõppest ning avatud õppest räägib lähemalt Tallinna Ülikooli koolitus- ja konverentsikeskuse avatud õppe peaspetsialist Marge Kõrvits.