Mis on nutikael ja kuidas seda enesemassaažiga leevendada?

Uuringud on aga näidanud, et seetõttu on ka rohkem inimesi kannatamas pea-, kaela- ja seljavalude käes – ligi 20% üle 20-aastastest inimestest on tundud pea- või kaelavalu nutiseadme kasutamise ajal või pärast seda. Niisiis on probleem süvenemas, kui meie teadlikkus sellest murest ei parane. Kaelaprobleemide sagenemisel nutiseadmete kasutamise tõttu on hakatud kasutama terminit nutikael. Mis see on, kuhu see tekib ja kuidas me seda ennetada saaksime?

Lisakühm kaela taga

Tegelikult ei teki kuhugi „nutikamat” kaela, vaid pidevast allavaatamisest tekib kaelalülidele ülekoormus ja suurem surve, kaelalihaste nõrkus ja ülepinge, mistõttu hoiavad inimesed pead vales asendis ja visuaalselt tekib pea ette nihkumisega tunne, et kaela taga on mingi lisakühm.

Samas tekib küsimus, kas varem pole inimesed siis ajalehti ja raamatuid lugenud, selle käigus liialt alla vaadanud ja pead halvas asendis hoidnud, ja kas neil siis ei tekkinud kaelavalusid. Erinevus varasemaga on selles, et nutiseadmed (nt tahvelarvuti) kaaluvad rohkem kui näiteks ajaleht, mistõttu põhjustab seesama suurem raskus ka suuremat koormust lihassüsteemile, kui nt tahvelarvutit pikka aega käes hoida. Tahvelarvutite puhul kasutavad inimesed rohkem oma käsi ja kui seda teha aastaid halvas asendis, tekitabki see ülekoormust ja valu.

Küürus asend tekitab probleeme

Sõltuvalt inimese kehaehitusest kaalub pea umbes 4?7 kg ? see raskus asub meie keha kõige kõrgemas otsas ja mõjub meie alumistele kehaosadele mitu korda rohkem. Pidev kumulatiivne ülekoormus kaela-õlavöötmele võib põhjustada rühihäiret ehk pea ettenihkumist, mis omakorda põhjustab kaela eesmiste süvalihaste, trapetsi alaosa ja romblihaste nõrgenemise. Ületoonusest lühenevad kuklamulgupiirkonna lihased (suboccipitalis’ed) ja rinnalihased. Trapetsi ülaosa lihaste aktiivsus suureneb, et aidata võidelda pea asendist tingitud liigse koormusega, mis loob inimesele tunde, et õlavööde on pinges ja valulik. Sellest muutunud ja ebakorrektsest lihastoonusest hakkab inimesel tekkima küürus ehk küfootiline kehahoiak (nii istudes kui ka seistes), mis surub rindkeret kokku, muudab selle jäigemaks ja raskendab meie peamise sissehingamislihase diafragma toimimist ning sellega kaasnevad hingamissageduse tõus ja hingamisfunktsiooni langus. Küürus istumisasendis peavad ka õlavöötme- ja käte lihased rohkem tööd tegema ning liigutused nõuavad meilt rohkem energiat ehk sirgemas kehaasendis istumine vähendab lihastele mõjuvat koormust.

Missugused on võimalikud häired ja kuidas end nende eest kaitsta, loe lähemalt ajakirjast Sport.

Autor: Mati Arend, füsioterapeut MSc, Spordimeditsiini ja taastusravi kliinik, Tartu Ülikooli Kliinikum; Spordivigastuste ennetamise ja uuringute keskus