Georg Merilo: palgaläbirääkimised aastal 2018

Selleks, et palgavestlusi oleks üldse mõtet pidada, peab tööandja olema põhimõtteliselt valmis töötaja palka tõstma. Soov töötaja tasu tõsta peaks olema järjepidevalt tööandja huvi. Kui see on nii, hakkab ka töötaja rohkem pingutama ja on motiveeritum, et tööandja tõepoolest tahaks tema palka tõsta, ent kui tööandja ainus eesmärk on palgakuludelt kokku hoida, võib töötaja välja pakkuda ükskõik mida, kuid lahkuda vestluselt siiski negatiivse vastusega.

Oluline küsimus on, mis tingimustel kokkuleppele saadakse – mis tingimustel on teine pool nõus midagi tegema. Töötaja esimene küsimus palgavestlusel peakski olema, mis tingimustel on tööandja valmis tema tasu tõstma ehk mida töötaja selleks tegema peab, missugust lisaväärtust ettevõttele tooma, kus oma panust suurendama jne. Tööandja omalt poolt aga peaks looma sobivad tingimused, et töötaja saaks enda väärtust näidata.

Suurim viga, mida palgavestlusele minnes tehakse, on Georgi sõnul see, et minnakse vestlusele ettevalmistamata, mõttega, et küll kõik kuidagi laabub ja küll me siis jooksvalt arutame. Mõlemal vestluse poolel peaks olema selge ettekujutus sellest, kuhu tahetakse välja jõuda. Tööandja (eeldusel, et ta on põhimõtteliselt valmis töötajal palka tõstma) võiks läbi mõelda, mis tingimustel ta on nõus seda tegema. Töötaja aga peaks läbi mõtlema, mille arvelt tema tasu võiks tõusta. Ta peaks leidma üles need kohad, kus on tema võimuses ettevõttele suuremat kasu tuua, kust leida lisatulu, kuidas ta oma tegevusega saaks säästa ettevõttele aega või raha jne.

Kui palgavestlust plaanis ei ole, kuid töötaja tunneb, et oleks õige aeg see teemaks võtta, oleks mõistlik paluda tööandjalt 300 sekundit, et töötaja ära kuulata. Seda pole palju, vaid viis minutit, ent niisugune lähenemine näitab tööandjale, et töötaja väärtustab tema aega – iga sekundit sellest. Kui tööandja selle viis minutit leiab, on töötajal 300 sekundit aega, et oma võimalik palgatõus ära argumenteerida – tuua välja, missugust väärtust ta saaks pakkuda, missuguseid kulusid säästa või missugust kasu ettevõttele tuua. Niisugusele argumenteeritud põhjendusele on ka elementaarne vastata tasu suurendamisega.

Kui palgavestlus toimub tööandja ja tööle kandideerija vahel, tuleb meeles pidada järgmist: tasu võetakse jutuks alles siis, kui kõik muud tingimused on selgeks räägitud, st mitte enne, kui on läbi räägitud tööaeg ja -koht, täpsed tööülesanded, millised töövahendid on kasutada jmt. Selleks pakub Georg Merilo välja hüpoteetilise küsimuse: kas sina, potentsiaalne töötaja ja viimasesse vooru jõudnu, oleksid nõus sellise vastutuse, sellise töökoormuse ning sellise tööaja ja -koha juures sellise palganumbriga katseajal ja sellisega edaspidi? See küsimus ei seo, see on hüpoteetiline, aga sa saad sellele päris vastuse, mille põhjal esitada ka päris pakkumine. Trikk seisneb selles, et hüpoteetilisele küsimusele ei ole võimalik hüpoteetiliselt vastata – sa oled kätte saanud kriitilise info ja selgitanud enda jaoks välja teise poole tegeliku arvamuse.

NB! Läbirääkimiste ekspert Georg Merilo astub esinejana üles ka 8. novembril Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses toimuval Koolituskonverentsil, kus peab avaettekande ja annab ülevaate tänasest koolitusmaastikust. Tutvu ka teiste esinejate ja päevakavaga ning registreeri end SOODUSHINNAGA!