• 30.08.17, 12:24
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Palgakasv kiirenes taas

Teises kvartalis kasvas keskmine brutopalk võrreldes eelmise aasta sama ajaga 6,8%, olles statistikaameti andmetel 1242 eurot. Samal ajal kasvas mediaanväljamakse maksuameti andmetel 958 euroni, mis tähendab, et pool Eesti inimestest teenis kõnealusest summast rohkem ja pool vähem.
Palgakasv kiirenes taas
  • Foto: pixabay.com
Palga aastakasv on aeglustunud neli kvartalit järjest, ent nüüd kasv taas kiirenes. Teise kvartali ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud suurenesid palgatöötaja kohta võrreldes eelmise aasta sama ajaga 7,1%.
Keskmine brutokuupalk oli aprillis 1120, mais 1201 ja juunis 1311 eurot. Juunikuu kõrgem brutokuupalk tulenes peamiselt ebaregulaarsete preemiate ja puhkusetasude suurenemisest. Eelmise kvartaliga võrreldes suurenes brutokuupalk 7,7%.
Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta suurenes keskmine brutokuupalk aastaga sama palju kui koos preemiate ja lisatasudega.
Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes eelmise aasta sama ajaga tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 3,7%. Reaalpalk on tõusnud eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes alates 2011. aasta teisest poolest.
Keskmine brutotunnipalk oli 2017. aasta II kvartalis 7,50 eurot ja brutotunnipalk tõusis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 8,5%.
 
Pane tähele!
Statistika parema võrreldavuse huvides täpsustas amet 2017. aasta esimesest kvartalist mediaani arvutamise metoodikat. Varasema metoodika järgi summeeriti isiku aasta jooksul saadud bruto väljamaksed ja saadud summa jagati 12-ga ning seejärel leiti saadud summast mediaan. Kuna selline arvutamine ei võtnud arvesse seda, mitme kuu jooksul inimene reaalselt sissetulekut sai, siis alates 2017 I kvartalist leitakse mediaanpalk kvartali jooksul inimestele tehtud kõikide kuu palgamaksete alusel. Arvutuskäigu muutuse tõttu on mediaan ka veidi kõrgem.
Keskmine brutokuupalk oli jätkuvalt kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses, vastavalt 2135 ja 2052 eurot. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam mäetööstuse, info ja side, energeetika ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses. Võrreldes eelmise aasta II kvartaliga jäi brutokuupalk suhteliselt samale tasemele kinnisvaraalases tegevuses ning põllumajanduses, metsamajanduses ja kalapüügis.
Brutokuupalga aastakasv oli kiirem välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes ning riigiasutustes ja -ettevõtetes ning aeglasem kohalikele omavalitsustele kuuluvates asutustes ja Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes.
Esimeses kvartalis kasvas keskmise brutokpalga kasv aeglustus, jäädes aasta võrdluses 5,7% juurde. Palgakasvu aeglustumise kõrval elavnes majandusaktiivsus ja suurenes tootlikkuse kasv. Esimeses kvartalis oli tööstussektori sees palgakasv kiireim ehituses ja põlevkivisektoris, teenindussektori palgakasv oli aeglasem kui eelmistel aastatel.
Mediaan püüab uus kõrgusi
Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel oli selle aasta teise kvartali mediaanväljamakse 958 eurot. Töötajatele tehtud väljamaksete summa oli 1 868 907 051 eurot ja väljamakse tehti 557 441 inimesele. Võrreldes 2016. aasta II kvartaliga suurenes mediaan 63 euro võrra ehk 895 eurolt 958 euroni, toona tehti väljamakseid 553 876 inimesele summas 1 741 023 560 eurot ehk 127 miljonit eurot vähem.
* Artikkel on ilmunud Äripäevas.
Autor: aripaev.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 27.03.25, 10:43
Suhtlus loob või lõhub meeskonna
Tugev ja motiveeritud meeskond ei sünni iseenesest – selle aluseks on selge ja argumendil põhinev suhtlus. Selge ja struktureeritud suhtlemine pole lihtsalt "tore omadus" – see on hädavajalik, et meeskond suudaks teha tõhusat koostööd, langetada informeeritud otsuseid ja tulla toime keeruliste olukordadega. Kui kommunikatsioon on kaootiline ja arusaamatu, siis võime olla kindlad, et probleemid kuhjuvad ja takistavad meeskonna edasiliikumist. Kuidas kujundada töökeskkond, kus iga tiimiliige tunneb end kaasatuna, väärtustatuna ja motiveerituna?

Hetkel kuum

Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar.
Uudised
  • 15.04.25, 12:36
EP: Palkade haripunkt nihkub 30ndatesse
Värske tööturu ülevaade aitab mõista, kuhu liigub tööturg ja palgariskid!
Testi end! Milline personalitöötaja sa oled?
Uudised
  • 01.03.25, 13:28
Testi end! Milline personalitöötaja sa oled?
Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder
Uudised
  • 14.04.25, 09:00
Õiglase palgasüsteemi teerada: mis andmetest alustada ja kus peituvad varjatud takistused?
Sotsiaaldemokraatide volikogu juhataja Eduard Odinets ja erakonna esimees Lauri Läänemets.
Uudised
  • 14.04.25, 09:57
Sotsid: uus töölepingu seadus murendab tööturu stabiilsust ja seab töötajate kindlustunde löögi alla
Sotsiaaldemokraadid hoiatavad: uus töölepinguseadus teeb töötajast odava ja õigusteta tööjõu.
Tipptegijate palgasurve kasvab – personalijuhtidel aeg üle vaadata töötajate palgatasemed
Uudised
  • 15.04.25, 08:45
Tipptegijate palgasurve kasvab – personalijuhtidel aeg üle vaadata töötajate palgatasemed
Kas tööandjal on kohustus täita töötervishoiuarsti soovitusi?
Uudised
  • 04.02.25, 09:00
Kas tööandjal on kohustus täita töötervishoiuarsti soovitusi?
Tervisekontrolli otsused on soovituslikud, kuid mitte alati kohustuslikud!
Ministeeriumile saadetud dokumendi 30 muudatusettepanekuga allkirjastas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts.
Uudised
  • 11.04.25, 17:30
30 ettepanekut töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmiseks
Vaata ettepanekuid! Suurim probleemrägastik töötervishoiuarstide puudus
Suurim valik tööpakkumisi on CV.ee tööportaalis
  • ST
Sisuturundus
  • 03.04.25, 10:59
Suurim valik tööpakkumisi on CV.ee tööportaalis

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele