Sel aastal langeb võidupüha, mis on riigipüha, tööpäevale. Võidupühale, 23. juunile eelnev tööpäev (22. juuni) on kolme tunni võrra lühem.
23. juunile eelnevat tööpäeva on tööandja kohustatud lühendama kolme tunni võrra. Kui ettevõtte tegevusalast tulenevalt pole võimalik tööpäeva lühendada, peab tööandja saavutama töötajaga kokkuleppe, et ta töötaks riigipühaeelsel päeval sama kaua kui tavaliselt. Neile, kes töötavad tööajakava alusel, tähendab see seda, et tööandja peab juba ajakava koostades lühendatud tööpäeva asjus töötajatelt nõusoleku saama. Kui töötaja ei nõustu pühade-eelsel päeval töötama täistööpäeva, ei ole tööandjal õigus teda selleks sundida.
Kui töötaja on nõus tööpäeva lühendamata jätma ja ta töötab mittesummeeritud tööajaarvestuse alusel, loetakse need kolm tundi ületundideks. Summeeritud tööajaarvestusega töötades aga väheneb töötaja kalendaarne tööajanorm kolme tunni võrra. See, kas nende kolme tunni näol on tegemist ületunnitööga, selgub arvestusperioodi lõpus. Ületunnitöö hüvitatakse töötajale tasulise vaba ajaga või kokkuleppel 1,5-kordse tasuna.
Juhul, kui tööandja majandustegevuse tõttu ja töötajale kehtestatud töögraafiku alusel on vajalik töötada ka võidupühal või jaanipäeval, eeldab seadus, et töötajale makstakse kahekordset tasu. Kokkuleppel võib riigipühal töötamise hüvitada ka tasulise vaba ajaga.
Eesti Vabariigi rahvus- ja riigipühad, millele eelnevaid tööpäevi lühendatakse on uusaasta, Eesti Vabariigi aastapäev, võidupüha ja jõululaupäev.
Seotud lood
Tallinna Ülikooli mikrokraadiprogrammidest, täiendusõppest ning avatud õppest räägib lähemalt Tallinna Ülikooli koolitus- ja konverentsikeskuse avatud õppe peaspetsialist Marge Kõrvits.