Ettevõtluskõrgkooli Mainor personalijuhtimise eriala üliõpilane Anu Eber uuris oma lõputöö raames, millised on Eesti organisatsioonide töötajate kogemused romantiliste suhetega, mis on kulgenud töökeskkonnas, ning kas see tähendab tõesti vaid häda ja viletsust, mis lõpeb ahistamissüüdistusega.
Eber tegi intervjuud inimestega, kes olid eri soost ja vanusest ning töötasid nii era- kui avalikes organisatsioonides.
Eberi sõnul tuuakse meedias välja pigem negatiivsed lood, kuid päriselt kirjeldasid inimesed palju positiivseid juhtumeid.
„Kuna inimesed veedavad suure osa oma ajast tööl, kus täidetakse koos erinevaid ülesandeid ja osaletakse ühisüritustel, siis on täiesti normaalne, et kellegi vastu tekib sümpaatia. Pigem sellisel puhul kahjulikust mõjust ei räägitud ning mainiti, et töökaaslaste vahelised romantilised suhted elavdasid töötegemist, sai nalja ja töökeskkonnas tekkis „uus energia”. Mainiti, et tänu vastastikusele sümpaatiale aidati teist poolt tööülesannete täitmisel ning romantilise suhte teke toetas usalduslikkust juhtkonna ja töötajate vahel,” rääkis Eber.
Terve ja normaalselt kulgev suhe võib anda indu ja rikastada sellega organisatsiooni töökeskkonda. „On palju õnnelikke inimesi, kes on leidnud armastuse või pereõnne just tänu toredale töökohale, kus oli võimalik kohtuda tulevase väljavalituga. Ka lühikesed platoonilised suhted võivad lisada inspiratsiooni ja motivatsiooni ning toetada töösooritust või suhteid kollektiivis.”
Lõputööst selgus, et kolleegid suhtuvad tolereerivamalt sellistesse romantilistesse töösuhetesse, kus osalised pole alluvussuhtes, vaid töötavad samal tasandil. Hierarhilise romantilise suhte puhul ja eriti siis, kui üks suhte pooltest on kõrgemal positsioonil töötav mees, tajuvad kaastöötajad, et suhe võis tekkida omakasupüüdlikel ajenditel ning tunnetada ebavõrdset kohtlemist ja suhtes oleva partneri eelistamist.
2017. aastal CV Keskuse avaldatud uuringus, kus osales enam kui 3000 Eesti töötajat eri töövaldkondadest, selgus, et kontoriromantikat on ise kogenud 16,6 protsenti vastajatest ja kolleegide vahel märganud 28,4 protsenti.
Seotud lood
Majanduslikult keerulisemal ajal pööratakse kuludele aina rohkem tähelepanu ning seetõttu on tavaline, kui juhtkond nõuab tõestust tehtud või tehtavate investeeringute vajalikkuse osas. Ühelt Eesti ettevõttelt päris juhtkond aru, kui kasulik on täpse tööaja planeerimise tarkvara ning selgus, et see hoidis kokku kümneid ja sadu graafikuväliselt paberile märgitud töötunde kuus.