Suvi on kohe käes ja puhkusekalendrid paigas, ent asenduste organiseerimise ja tasustamisega seoses on veel üksjagu lahtiseid küsimusi. Kes peab asenduse organiseerima, kas ja millal on õigus saada asendustasu, mida teha, kui tööandja pole õigeaegselt asendusi korraldanud jne.
Tööinspektsiooni peadirektori asetäitjat Meeli Miidla-Vanatalu küsitles portaali
raamatupidaja.ee toimetus.
Mida teha, kui tööandja pole õigeks ajaks asendusi korraldanud? Puhkus läheneb, ent tööandja pole asendajat organiseerinud ja kardan, et pean hilisemate probleemide ja töö kuhjumise vältimiseks ikkagi puhkuse ajal osaliselt tööd tegema.
Sellises olukorras tuleb oma tööandjat informeerida tekkida võivast olukorrast ja küsida üle, kas asendaja leitakse ja kas teda tuleb ka enne puhkust välja õpetada ehk pooled peavad omavahel avatult suhtlema. Olukorra lahendamisele peab mõtlema eelkõige tööandja.
Puhkuse ajal kindlasti tööd tegema ei peaks ja lausa ei tohiks, puhkus on siiski puhkamiseks. Selleks tulebki tööandjaga koos läbi mõelda, kuidas vältida olukorda, et töötaja oli küll puhkusel ära, aga sel perioodil kuhjunud töid on nii palju, et puhkuselt naastes võib töötaja tööstressist haigestuda.
Tööandja ja töötaja peavad sellise töökorralduse puhul läbi arutama, kas võib tekkida puhkuse katkestamise vajadus, kas töötajale kaasnevad sellega kulud (peab näiteks kuskilt reisilt tagasi tulema), millal saab puhkamata jäänud päevad ära kasutada, kas puhkuse aeg pikeneb. Need on kõik kokkuleppelised tingimused, mis võiksid ka vähemalt e-kirjas kajastuda.
Kokkuvõttes peab töötaja ka ise aru andma, et kui teeb puhkuse ajal tööd, siis on tegemist puhkuse katkestamisega ning selle päeva eest on õigus saada töötasu. Kui puhkusetasu on aga juba ette kätte saadud, kuid puhkusepäev jääb kasutamata, siis selle hilisemal kasutamisel uuesti puhkusetasu välja ei maksta.
Tööandjatel ja raamatupidajatel tasub teada, et juba välja makstud puhkusetasu nende päevade eest, mida töötaja tegelikult ei kasuta, saab tasaarveldada järgmineva kuu töötasuga ainult töötaja nõusolekul, mitte automaatselt.
Mis juhtudel on õigus asendustasu saada? Kui asendamine tähendab reaalselt ületunde, siis kuidas need kompenseeritakse?
Töösuhetes on asendustasu saamiseks töötajal õigus, kui see on tööandjaga kokku lepitud. Asendamine võib toimuda erinevalt, kuid igal juhul peavad pooled enne asendamise algust kõik omavahel selgeks rääkima.
Esimene võimalus on, et töötaja asendab kolleegi, täites samas oma igapäevaseid tööülesandeid. See tähendab, et töö tehakse ära ikkagi kaheksa tunni sees, kuid võib-olla mingil perioodil intensiivsemalt. Sellistel puhkudel tavaliselt lisatasu ei maksta.
Teine võimalus on oma tavapäraste tööülesannete täimine, kuid suuremas mahus ehk üle kokkulepitud tööaja. See tähendab, et töölepingu seaduse mõistes tekivad ületunnid. Ületunnitöö tegemiseks peavad tööandja ja tööaja sõlmima eelnevalt kokkuleppe. Lisaks tuleb kokku leppida, kuidas ületunnitöö töölepingu seaduse § 44 lõigete 6 ja 7 alusel hüvitatakse, kas tasulise vaba ajaga või 1,5-kordse töötasuga iga ületunni eest. Kui töötaja ja tööandja ei ole ületunnitöö tegemises kokku leppinud, siis töötaja ei tohi ületunnitööd teha või kui ta teeb seda omal algatusel (tööandja nõusolekuta), ei ole hiljem põhjendatud tööandjalt hüvitise nõudmine.
Erandiks on vaid vääramatu jõu asjaolude ilmnemine, kui tuleb tegutseda tööandja vara säilimiseks – siis ei pea töötaja tööandja nõusolekut ootama.
Kolmas võimalus on, et töötaja ja tööandja lepivad kokku, et mingil konkreetsel ajal täidab ta töölepingus seni näidatust erinevaid ülesandeid ja selle aja eest makstakse ka teistsugust töötasu. Selline kokkulepe on soovitatav vormistada hilisemate vaidluste vältimiseks kirjalikult. Kokkuleppes peavad kajastuma ajavahemik, millal see kehtib, mis ülesandeid töötaja täidab ja millist töötasu sellel ajal makstakse.
Neljas võimalus on aga poolte kokkuleppel oma senisele tööle lisaks täiendavate ülesannete täitmine. Seegi eeldab poolte selget tahet ja kokkuleppele jõudmist, mis lisaülesandeid täidetakse, kas seda tehakse tavapärase tööaja sees või ületundidega (arvestades ületunnitöö piirangut, et tööaeg kokku ei või ületada 48 tundi 7-päevases ajavahemikus), mis ajavahemikus täiendavate ülesannete täimine toimub ning millist tasu selle aja ja lisaülesannete eest makstase.
Lisatasu suurus asenduse ajal sõltub teatud määral ka sellest, kas see eeldab töötajalt suuremat vastutust, uute teadmiste rakendamist, intensiivsemat tegevust vms.
Seotud lood
Tallinna Ülikooli mikrokraadiprogrammidest, täiendusõppest ning avatud õppest räägib lähemalt Tallinna Ülikooli koolitus- ja konverentsikeskuse avatud õppe peaspetsialist Marge Kõrvits.