Iga neljanda pere sissetulek ei võimalda midagi kõrvale panna

„Esimest korda sellist uuringut korraldades tegime mitu huvitavat avastust Eesti elanike rahaasjade planeerimise kohta. Näiteks 92% Eesti peredest planeerib rahaasju, kuid rohkem kui kolmandik peredest on olnud viimase aasta jooksul rahalistes raskustes ja neljandikul puuduvad säästud mustadeks päevadeks,” ütles Swedbanki rahaasjade teabekeskuse juht Kati Voomets. „Mida suuremad on pere sissetulek ja säästud, seda vähem järjekindlad ollakse rahaasjade planeerimisel ja vastupidi – mida väiksemad on pere sissetulek ja säästud, seda püsivam on planeerimise harjumus,” lisas Voomets.

Rangeteks pere-eelarve planeerijateks võib pidada iga viiendat elanikku, kes paneb palgapäeval raha kõrvale ja planeerib ülejäänud kulutused vastavalt kuu sissetulekutele. Enam kui pool – 57% vastanutest – planeerib pere rahaasju mälule toetudes, 24% koostab eelarvet paberil oma süsteemi järgi ja 15% teeb seda elektroonselt arvutis, telefonis või muus nutiseadmes.

Eesti peredes ollakse sissetulekute poolest küllaltki avatud – 70% vastanutest oli teadlik oma abikaasa või elukaaslase sissetulekutest, 21% teadis enam-vähem, 5% ei olnud teadlikud ja 4% vastas, et abikaasa ei tööta. Koos elavad abikaasad või elukaaslased teevad rahakulutamise otsuseid suuresti koos. Kõige tihedamini otsustatakse koos teha suuremaid oste, seejärel igapäevaelu jaoks vajalikke oste nagu näiteks toit ja rõivad ning seejärel vabade vahendite hoiustamist või investeerimist.

Veidi üle poole eestlastest ei ole oma sissetulekuga rahul. Mida suurem oli pere netosissetulek kuus, seda rohkem oldi rahul. Ainus peretüüp, kus rahulolu sissetulekutega ületas rahulolematuse, olid pered, kus elati koos vanematega, ülejäänud peretüüpides oli olukord vastupidine ja mida suuremad lapsed, seda enam.

„Rahalisi raskusi seoses pere igapäevaste elamiskulude katmisega koges viimase aasta jooksul iga kolmas pere, enim lastega pered ja väikese sissetulekutega pered, piirkondlikult esines raskusi enamasti Kirde-Eestis,” ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. „Rahaliste raskuste puhul enamasti kärbitakse kulusid ja hakatakse elama tagasihoidlikumalt, kaetakse kulusid säästude arvelt, jäetakse osa arveid maksmata või laenatakse raha sõpradelt või lähedastelt,” lisas Josing.

Rahaasjade Teabekeskuse ja Eesti Konjunktuuriinstituudi koostöös esimest korda korraldatud pere-eelarve ja säästmise uuringu eesmärk oli analüüsida, kuidas Eesti elanikud tulevad rahaliselt toime, kuidas säästavad ja planeerivad oma rahaasju, kuidas teevad rahakulutamise otsuseid ning kas ja kui palju pereliikmed omavahel rahaasjadest räägivad.

Uuring tehti selle aasta märtsis, veebiküsitlusest võttis osa 1021 elanikku vanuses 18–74 aastat.

* Artikkel on ilmunud Äripäevas.

Autor: aripaev.ee