Summeeritud tööaja tingimused töölepingus – mida peaks teadma?

Lisaks tavapärastele töötingimustele tuleb summeeritud tööaja kasutamise korral töölepingus kindlaks määrata ka tööaja arvestusperiood, tööajakava periood ja kavaga tutvumise võimalus. Tööaja arvestusperioodiga määratakse kindlaks ajavahemik, mille ulatuses töötunnid ära jaotatakse. Töölepingu seaduse kohaselt võib arvestusperiood üldjuhul olla kuni 4 kuud (§ 46 lg 1), erandjuhtudel on lubatud ka pikem periood (nt turvatöö valdkonnas võib arvestusperiood pikeneda 6 kuuni, tervishoiutöötajatel võib arvestusperiood olla kuni 12 kuud). Arvestusperioodi põhjal peab tööandja koostama tööajakava ehk graafiku ning kehtestama selle teatavakstegemise korra. Üldjuhul koostatakse graafik ühe kalendrikuu kaupa ning järgneva kuu graafikut tutvustatakse töötajale alati eelneval kuul, täpne tutvustamise kuupäev peaks töölepingus samuti selgelt kirjas olema (nt hiljemalt eelneva kuu 16. kuupäevaks). Nii saab töötaja teada, kui paljude töötundide tegemises on tööandjaga kokku lepitud ning milliseks kujuneb järgmise kuu töötasu.

Veel on graafiku koostamisel oluline silmas pidada, et tööaja planeerimisel oleks täidetud puhkeaja nõuded. Töötajale peab 24 tunni jooksul jääma vähemalt 11 tundi (§ 51 lg 1, erandiks lg 4) ning 7-päevase ajavahemiku jooksul vähemalt 36 tundi puhkeaega (§ 52 lg 2).

Nagu ikka, võib kokkulepitud töötundide arv arvestusperioodi kestel jooksvalt muutuda – mõnel päeval võib tööaeg kujuneda graafikujärgsest ajast pikemaks, teisel päeval võivad aga kokkulepitud töötunnid üldse tegemata jääda. Nii ületunnid kui puudujäävad tunnid selguvad alati arvestusperioodi lõpus ja need tuleb töötajale hüvitada. Ületunnid hüvitatakse töötajale võimalusel kas vaba aja andmisega või rahas (ületunnid tasustatakse 1,5-kordselt) ja seegi tuleb töölepingus selgelt kokku leppida. Kui arvestusperioodi lõpuks kujuneb töötunde kokkulepitust vähemaks, sõltub edasine sellest, kas töötundide vähesus on tingitud tööandjast või töötajast. Kui tööandja pole suutnud töötajale kokkulepitud mahus tööd anda, tuleb maksta puuduolevate tundide eest vähemalt keskmist töötasu (§ 35). Kui tundide puudujääk on tekkinud töötaja enda süül, ei ole tööandja kohustatud puuduolevaid tunde kompenseerima. Riigipühal tehtud töötunnid tasustatakse kahekordselt (§ 45 lg 2). Öisel ajal töötamise eest makstav tasu võib olla arvestatud töötasu sisse, kuid vastav kokkulepe peab olema töölepingus selgelt kirjas. Kokkuleppe puudumisel tuleb ööajal töötatud tundide eest maksta 1,25-kordset töötasu (§ 45 lg 1).

Allikas: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Autor: Kadi Laanemäe, kaubanduskoja jurist