Kui sinu ettevõttes töötab ka erivajadustega inimesi, on väga oluline, et oskaksid neid juhtides näha asju ka pisut teisest vaatevinklist. ISS-is said „erivajadustega juhid” igatahes silmiavava kogemuse, mismoodi on töötada, kui pole kuulmis- või nägemisvõimet, kui puudub käsi-jalg või kui hääled sinu peas kuidagi asu ei anna.
AS ISS Eesti strateegiline ja süsteemne panustamine erivajadusega inimeste tööhõivesse sai alguse 2012. aastal, kui sõlmisime koostöökokkuleppe Eesti Töötukassaga ning alustasime koostööd mitme teise organisatsiooniga, kes tegelevad erivajadusega inimeste tööhõivega. ISS vajas tublisid ja lojaalseid töötajaid ning soovis käituda vastutustundlikult, aidates oma tegevusega kaasa vähenenud töövõimega inimeste tööhõivele.
Viis aastat hiljem võime julgelt öelda, et meie tegevused on vilja kandnud: oleme leidnud endale palju lojaalseid töötajaid, kellel kõigil on oma lugu meie juurde tööle jõudmisest. Loodame, et tänu kommunikatsioonile oleme julgustanud ka teisi tööandjaid panustama vähenenud töövõimega inimeste tööhõivesse.
ISS-i edu on saabunud paljuski iseõppimise teel: oleme leiutanud meetodeid ja võimalusi, kuidas neid inimesi parimal moel tööga hõivata, nendega suhelda, töö- ja ohutusalaselt juhendada. Esimese koolituse erivajadustega inimeste juhtidele tellisime Eesti Töötukassa spetsialistidelt alles 2013. aastal. Pärast seda oleme taolisi koolitusi korraldanud paaril korral aastas, lähtudes juhtide vajadusest. Vajadus on üldjuhul tekkinud uute juhtide tööle asumisel või erinevate juhtumite tekkimisel. Näiteks kui meile tuli tööle epilepsia diagnoosiga töötaja, siis tahtis tema juht teada, kuidas paremini töötajat toetada ja mida epilepsia endast kujutab.
Seekordse koolituse otsustasime korraldada hoopis teisiti. Koostöös Eesti Töötukassaga kaasasime ühe osapoolena ka Astangu Kutserehabilitatsiooni keskuse, kes tuli appi „mängu” koostamisel ja läbiviimisel.
Numbritest küpsisetordi valmistamiseni
Koolituse sissejuhatavas osas tegime meeldetuletuseks lühiülevaate sellest, miks ISS on strateegiliselt panustamas erivajadusega inimeste tööhõivesse, millised on meie inimeste lood ja senised kogemused.
Koolituse põhiosa keskendus psüühikahäire ja vaimupuudega inimeste teemadele. Koostöös Eesti Töötukassa teenuste osakonna peaspetsialisti Küllike Bodega valisime välja koolituse põhiteemad, milleks said intellektipuudete tutvustamine, intellektipuudega inimeste värbamine/konsulteerimine/toetamine, nendega arvestamine töökeskkonnas ja käitumine kriisiolukorras.
Koolituse kolmas osa tuli kõigile osalejatele üllatusena: ühine küpsisetordi tegemine. Selleks, et paremini mõista, mida tunnevad erivajadusega, inimesed, otsustasime panna tordi tegijad nende inimestega sarnasesse olukorda. Selleks „loosisime” igale osalejale teatud erivajaduse. Just see tordi tegemise eksperiment meeldis kõigile koolitusel osalejatele kõige enam: olukord, kuhu nad pandi, tekitas elevust, kuna kõiki puudeid püüti teha võimalikult reaalseks. Nii seoti „pimedale” sall silmadele, „kurdi” kõrvu katsid kõrvaklapid, „käe kaotanul” seoti käsi seljataha ning jäeti vabaks tavapäraselt vähemaktiivsem käsi. „Psüühikahäirega” isik kuulis kõrvaklappidest helisid ja sõnumeid mida tavapäraselt kogevad skisofreenia alla kannatavad inimesed. Tortide valmimisel tehti kokkuvõtteid ja arutati, kuidas keegi end vastavas rollis tundis.
Töödejuhataja Koidu kommenteeris: „Torditegemine oli vajalik tegevus, et panna inimesi mõistma erinevate puuete tunnetustest. Soovitan koolitust kindlasti ettevõtetele, kelle koosseisus võiksid töötada puudega inimesed. See on väga sügavalt suhtumise küsimus. Minul alluvuses on töötanud ja töötavad ka edasi erinevate puuetega inimesed ja nende kohta ei saa midagi halba öelda.”
Teenindusjuht Vahur, kes pidi pimeda rollis vahukoort segama, tõi välja: „Häiris see, et ei näinud oma töö tulemust. Pärast tordi valmimist kadusid kõik ümbert ära ega teavitanud mind sellest. Palun, teavitage, enne kui mind üksi jätate!!!”
Kogu arutelu tulemusena toodi välja, et pime ei sooviks keegi olla, kurdina saaks hakkama küll ja samuti ühe käega. Skisofreenia tundus hirmutav, kuna kõrvaklappe kergendusega peast võttes tajusid osalejad, et päriselus ei lõppe need hääled mitte kunagi, ravimid vaid leevendavad olukorda
Tordi valmistamist puudega inimestele aitas läbi viia Astangu Kutserehabilitatsiooni keskus, kes viis niisuguse ürituse läbi juba ka 2016. aasta septembrikuus toimunud messi ajal.
Autor: Helo Tamme, ISS-i Baltikumi personalijuht
Seotud lood
Majanduslikult keerulisemal ajal pööratakse kuludele aina rohkem tähelepanu ning seetõttu on tavaline, kui juhtkond nõuab tõestust tehtud või tehtavate investeeringute vajalikkuse osas. Ühelt Eesti ettevõttelt päris juhtkond aru, kui kasulik on täpse tööaja planeerimise tarkvara ning selgus, et see hoidis kokku kümneid ja sadu graafikuväliselt paberile märgitud töötunde kuus.