Tööandjate kommentaarid valitsuse eilsete otsuste kohta

1) Töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu – muudatused puudutavad alaealistele lubatud töid, tööinspektsioonilt loa taotlemist alaealisena töötamiseks, alaealiste tööaega ja igapäevast puhkeaega.

Kommentaar: tööandjate keskliit toetab seadusemuudatust, mis lihtsustab alaealiste töötamist ja selle kaudu töökogemuse omandamist.

„Kehtiv seadus on alaealistele liialt piirav ega motiveeri noori töötama või tööandjaid neid tööle võtma,” ütles keskliidu juhataja Toomas Tamsar. „Eestis on hinnanguliselt 30 000 noort, kes ei õpi ega tööta ning ei omanda seetõttu töökogemust ja -harjumust. Ei ole kuidagi mõistlik näiteks 16-aastasel põhiharidusega noorel töötamist piirata, kui ta on edasiõppimisest loobunud või selle tulevikku lükanud. Ka Euroopa Liidu direktiiv on siin leebem, koheldes selliseid noori täisväärtuslike töötajatena.”

Tamsar tõi ühe tegurina välja ka asjaolu, et liigsete piirangute tõttu võivad alaealised tegelikkuses töötada n-ö mustalt või näiteks käsundus- ja töövõtulepingute alusel. Sellistel juhtudel puuduvad aga noortel sotsiaalsed garantiid või on need oluliselt väiksemad kui töölepinguga töötamise puhul. Nii aga kannatavad laste huvid, mis peavad mõistagi olema esikohal.

Tööandjate keskliidu arvates tuleks töölepingu seaduses lisaks planeeritud muudatustele üle vaadata ka muud paindliku töökorraldusega seotud regulatsioonid, nagu sotsiaalmaksu miinimum, töökoormuse määratlemine töölepingus, tähtajaliste töölepingute pikendamine jmt. 

2) Välismaalaste seaduse alusel sisserände piirarvu alla arvatavate välismaalaste 2017. aasta sisserände piirarvu kehtestamine – valitsuse korraldusega kehtestatakse 2017. a sisserände piiriarvuks 1317 isikut, mis on 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast. 

Välismaalaste seaduse kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus aastase sisserände piirarvu. Sisserände piirarv aitab kontrollida, kui palju välismaalasi Eestisse kolmandatest riikidest elama ja tööle ning ettevõtlusega tegelema tuleb. Sisserände piirarv ei tohi ületada aastas 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast. 2017. aastaks kehtestatakse sisserände piirarv sarnaselt 2015. ja 2016. aastaga lubatud maksimummääras. 

NB! Selle konkreetse otsuse ehk valitsuse korraldusega ei oleks saanud kvooti tõsta, kuna see on seaduses lubatud kõrgeim määr!

Kommentaar: tööandjate keskliidu hinnangul on sisserände piirarvu suurendamine hädavajalik ja selle kindlaksmääramisel tuleks lähtuda tööjõu tegelikust puudujäägist ehk tööealise elanikkonna vähenemisest kindlal perioodil, näiteks eelmise kalendriaasta andmete põhjal. Praegune kvoot ei ole piisav, seda on näha ka sellest, et tänavu sai see täis juba novembris ja probleemi järkumist on oodata ka järgmisel aastal. Sisserände piirarvu muutmiseks on praegu veel hea võimalus, sest riigikogus on välismaalaste seaduse muudatused hetkel menetluses ja kvoodi muutmise saaks sinna lisada.

„Sidudes sisserände piirarvu Eesti püsielanikkonnaga (nagu see täna on) oleme olukorras, kus tööjõu vajaduse suurenedes võib sisserände piirarv paradoksaalsel kombel hoopis väheneda, sest püsielanike arv väheneb. Tööjõupuuduse tõttu tegemata jäävate investeerimisotsuste tulemusena ei teki nõnda uusi töökohti ka eestimaalastele,” ütles Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar.

Keskliit soovitab üle vaadata ka välistöötajate palganõude. Hiljuti riigikogus teise lugemise läbinud välismaalaste seaduste muudatustega kehtestakse välistöötaja minimaalseks palganõudeks Eesti keskmine palk. See on oluline edasiminek võrreldes tänase seisuga, kui väljastpoolt Euroopa Liitu tulnud töötajale tuleb maksta 1,24 kordset palka. Kuid see leevedus ei ole piisav, sest ei aita sektoreid, kus palk jääb alla keskmise (nt ehitus, teenindus). Üle keskmise palga teenib Eestis ainult umbes 35% töötajaid. Kui on kindel tahe palganõue keskmise palgaga siduda, peaks see olema sektoripõhine.

„Kartus, nagu hakkaksid paljud tööandjad odavat välistööjõudu eestimaalastele eelistama, ei ole põhjendatud. Endiselt jääks alles vahefilter – töötukassa, kes annab väljastpoolt Euroopa Liitu tulnud töötaja palkamiseks loa ainult siis, kui selle ala spetsialiste Eesti tööturult piisavalt saada ei ole. Pealegi eelistab tööandja alati kohalikku töötajat, kellega ei ole keelelisi ega kultuurilisi raskusi,” lisas Tamsar.

Töökäte puuduse probleem ei puuduta ainult ettevõtjaid, kes ei saa seetõttu laieneda või peavad tegutsemiseks otsima teisi riike, kus neile vajalikke töötajaid on piisavalt. Tööandjate keskliidu hinnangul on tegemist Eesti arengu pikemaaegse küsimusega. Aastani 2040 väheneb erasektori töötajate ehk maksumaksjate arv igal aastal keskmiselt 5000 võrra, mis tähendab et 25 aasta pärast on Eestis praeguste demograafiliste trendide jätkudes 125 000 maksumaksjat vähem. Kui töökäsi ja maksumaksjaid jääb aina vähemaks, satume raskustesse riigi avalike teenuste pakkumisel vähemalt praegusel tasemel, nagu pensionisüsteem, haigekassa, haridus jm.

Allikas: Eesti Tööandjate Keskliit