„Igal inimesel, kes suudab ja tahab töötada, peab see võimalus Eestis olemas olema. Kas või väikese koormusega,” ütles Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar 23. novembril Eesti Töötukassa seminaril „Erivajadusega inimene – tööandja võimalus” esinedes.
„Eesti probleem on see, et meil ei ole piisavalt inimesi. Töövõimereform seda probleemi üksi ei lahenda, see on reaalsus. Kuid see ei tähenda, et vähenenud töövõimega inimeste tööturule kutsumine oleks vale või mõttetu. Vastupidi, iga inimene on oluline,” ütles Tamsar oma ettekandes „Olukorrast tööjõuturul: kas vähenenud töövõimega inimesed on lahendus töökäte puuduse probleemile?”.
Tamsari sõnul on töövõimereform alles käivitunud ja raske on täpselt hinnata, kui palju tegelikult tööturule inimesi juurde tuleb. „Küll aga tasub siin rõhutada seda, et üldjuhul tööandja ei hakka septsiaalselt võtma tööle vähenenud töövõimega inimest. Tööandja otsib ikka inimest, kellel on olemas vastavad oskused ja/või soov neid oskusi omandada. Lihtsalt nüüd on tööandja jaoks tehtud lihtsamaks võtta tööle ka erivajadusega inimesi, kellel vastavad oskused olemas,” ütles Tamsar.
Tema sõnul on Eesti Tööandjate Keskliidul ka mure selle pärast, et töövõimereform on käivitatud peamiselt Euroopa struktuurifondide rahaga. "Siin on veel otsustuse kohad, kuidas hoida süsteem toimivana ka siis, kui euroraha selleks enam kasutada ei saa,” ütles Tamsar.
Hiljuti avalikustas Manpower Grupp üleilmse uuringu, mille kohaselt on oskustööjõu puudus maailmas pärast 2007. aastat kõrgeimal tasemel. Koguni 40 protsenti tööandjatest kurdab väljaõppinud töötajate nappust. Kõige enam on maailmas puudus oskustöölistest nagu elektrikud, keevitajad, ehitajad jm. Seejärel IT-sektori spetsialistid, järgnevad insenerid ja tehnikud.
„Seega – me ei ole probleemiga üksi. Iga inimene, kes oskab ja tahab tööd teha või on valmis oskusi omandama, on kogu maailmas kõrges hinnas. Võistleme mitte ainult talentide, vaid ka oskustööliste, samuti lihtsamat tööd teha soovivate inimeste pärast,” rääkis Tamsar oma ettekandes. „Töövõimereformiga tuleb tööturule ehk suurusjärk 10 000 inimest, kuid peame tõdema, et see lisanduv osa töötajaskonnast saab leevendust anda just töömaailma vähemkvalifitseeritud otsas. Puudujääk on aastani 2040 aga 120 000 töötajat.”
Allikas: Eesti Tööandjate Keskliit
Seotud lood
Tugev ja motiveeritud meeskond ei sünni iseenesest – selle aluseks on selge ja
argumendil põhinev suhtlus. Selge ja struktureeritud suhtlemine pole lihtsalt "tore omadus" – see on hädavajalik, et meeskond suudaks teha tõhusat koostööd, langetada informeeritud otsuseid ja tulla toime keeruliste olukordadega. Kui kommunikatsioon on kaootiline ja arusaamatu, siis võime olla kindlad, et probleemid kuhjuvad ja takistavad meeskonna edasiliikumist. Kuidas kujundada töökeskkond, kus iga tiimiliige tunneb end kaasatuna, väärtustatuna ja motiveerituna?