Mida võib lepingueelsetel läbirääkimistel küsida?

Lepingueelsed läbirääkimised hõlmavad tavaliselt aktiivset infovahetust tööandja ja töölesoovija vahel. Tööandja huvi on selgitada välja parim kandidaat ja koguda selle tegemiseks vajalikku informatsiooni. Tööandja võib töölepingu sõlmimist ette valmistades (näiteks töövestlusel, töökuulutuses) nõuda töölesoovijalt vaid andmeid, mille suhtes tal on õigustatud huvi. See tähendab, et huvi tohib tunda üksnes otseselt tööülesannete täitmise võimekusega seonduva kohta.

Tööandjal puudub üldjuhul õigus küsida infot järgneva kohta: perekonnaseis, laste olemasolu ja pere planeerimine, ajateenistuse läbimine, religioossed või poliitilised vaated ja veendumused, seksuaalne orientatsioon, tervislik seisund või puue, töö tegemisse mittepuutuv taustainfo, nagu näiteks vaba aja veetmine, hobid jms. Sellise küsimuse esitamisel peab tööandja põhjendama, miks on info vajalik ja kuidas see on tööga seotud. Näiteks kui otsitakse töötajat religioossesse ühendusse, võib tööandjal olla põhjendatud huvi töölesoovija religioossete vaadete suhtes, või kui politseiteenistusse astumise üheks eelduseks on politseiametnikule ette nähtud tervisekontrolli läbimine, siis on tööandjal asjakohane uurida kandidaadi terviseseisundi kohta.

Tööandjal on oluline mõista, mis on need põhjendatud tegurid, mis määravad uue töötaja edu tööülesannete sooritamisel. Mitme lapse olemasolu ei tähenda automaatselt, et isik ei tule tööga toime – töötaja võib olla väga leidlik erinevate olukordade lahendamisel. Samuti ei tähenda eelpool esitatud loetelu, et tööle kandideerija ei võiks mõnel välja toodud punktil töölepingueelsetel läbirääkimistel peatuda. Kui on ette näha, et väikeste laste tõttu võiks leppida kokku tööpäeva hilisemas alustamises, siis tasuks edasiste probleemide vältimiseks sellest ka rääkida.

Tööandja seisukohast aitab hilisemaid vaidlusi vältida ka tööülesannete läbi rääkimine ning selle käigus kandideerijalt küsimine, kas tal on või võib olla raskusi mõne tööülesande täitmisega. Ühtlasi võiks ka töökuulutus sisaldada piisavalt infot töö iseloomu kohta, et inimesel oleks võimalik eelnevalt hinnata oma tegelikku võimekust. Põhjaliku töökuulutuse koostamine aitab tööandjal panna paika selged valikukriteeriumid ja värbamisprotsessi võimalikult läbipaistvaks muuta. Kui tööle kandideerija kahtlustab, et teda on värbamisprotsessis diskrimineeritud, ja soovib teada kõrvalejätmise põhjust,  peab tööandja andma talle kirjaliku seletuse, milles põhjendab oma värbamisotsust. Selles tuleb selgitada, millistel alustel valiti sobivaim töötaja, miks jäeti kõrvale päringu esitaja või mille poolest olid teised kandidaadid sobivamad.

Allikas: Tööelu.ee