10 viisi kuidas võidelda läbipõlemisega

Ma usun, et see on väga õige soovitus, kuid mõnikord ei ole sellest lihtsalt küllalt. Olla inspireeritud, motiveeritud ja tunda elu vastu kirge ei ole alati nii lihtne nagu seda on soovitada. Isegi, kui soovime muuta oma elu, et tunda sellest rohkem rõõmu, kipuvad asjad mõnikord koost lagunema just siis, kui oleme juba lõpusirgel. Inspiratsioon, motivatsioon ja kirg tegevuste suhtes on kadunud hetkega ning seda on raske uuesti leida. Me ju kõik teame seda tunnet, kui oleme just saamas mõne ülesandega lõpule ja tunneme äkki, et enam ei viitsi. Me oleme pingutanud võib-olla kuid, aga viimast pingutust enam teha ei suuda, oleme lihtsalt sellest kõigest väsinud. Isegi kui see kõik inspireeris ja erutas meid veel kaks kuud tagasi viisil, et olime valmis sellega tegelema uneajast, tunneme nüüd järsku, et see on viimane asi, mida teha sooviksime. Me oleme nagu tühjaks saanud patareid. Me oleme läbipõlenud. See on tuttav tunne ja see võib saada meie eesmärkide saavutamisel saatuslikuks. Siiski, nagu iga muu asjaga meie elus, on võimalik ka läbipõlemisega võidelda, kui tegutseda teadlikult.

Järgnevalt pakuksin välja kümme viisi, kuidas läbipõlemisega toime tulla.

1. Muuda oma eesmärgid osadeks 

Kuigi me teame, et unistada tuleks suurelt ja eesmärgid peavad olema julged, on mõnikord kasulik jagada suur eesmärk väiksemateks tükkideks ja saavutada neid ükshaaval. Juhul, kui võtame korraga ette liiga suure tüki, võib tunduda, nagu sõidaksime rattaga suure mäe suunas – teeme küll tohutut tööd, aga mägi ei tule kuidagi lähemale. See on lihtsalt nii suur, et jõuame end enne mitu korda võhmale sõita, kui see mõõdetavasse kaugusse jõuab.

Parim viis eesmärke jagada on pidada päevikut. Me võime sinnakirja panna oma suured unistused ja eesmärgid ning teha siis nende alla eesmärgikaardi kõikide väiksemate alaeesmärkidega, mis on vaja täita, et lõpuks ka põhieesmärk saavutatavaks osutuks. Ja kui sa jõuad lõpule mõne alaeesmärgiga, siis kindlasti tunnusta ennast selle eest. Suured võidud koosnevad väikestest võitudest.

2. Treeni oma inspiratsiooni 

Läbipõlemise esimene tunnus on see, kui miski, mis meid tavaliselt inspireerib, lihtsalt enam ei tee seda.

Kuigi see kõlab kummaliselt, on inspiratsioon samasugune oskus nagu iga teine. Kui sa soovid oma inspiratsiooni treenida, on üks võimalus sukelduda inspireerivasse keskkonda. Kui oled laulukirjutaja, laulja või kirjanik, siis kuula muusikat, mida armastad, loe luuletusi, mine luuleõhtule või loe sind huvitavat kirjandust. Sellisel viisil annad oma alateadvusele informatsiooni, mis talle tegelikult meeldib. Läbipõlemine toimub siiski meie teadlikul tasandil, alateadvus jääb aga meie ustavaks kaaslaseks ka siis, kui me enam midagi teha ei viitsi. Kui külastada keskkondi, mida tavaliselt armastame, võib see äratada uuesti hea tunde kõige selle suhtes, mis meid inspireerib

3. Tööta vähem 

Sageli on nii, et kui mõne uue projektiga alustame, oleme sellest nii innustunud, et meie päevad võivad venida 12–14 tunni pikkusteks tööpäevadeks. Aga siis äkki jookseme kinni. Kui nii juhtub, oleks õige endale puhkust anda. Ja puhkust anda võib tähendada ka lihtsalt vähem tegutsemist.

Näiteks: a) kaotad vähem prioriteetseid ülesandeid; b) lõpetad 100 projekti haldamise ja keskendud ühele asjale; c) mitte võtta lihtsalt ka kaks järjestikust päeva täiesti vabaks?

4. Püstita endale reaalsed eesmärgid

Ma usun, et suurte ja julgete eesmärkide püstitamine on väga õige, kuid mõnikord kipume nendega isegi liiale minema. Kui sa tunned vahel, et teed justkui omalt poolt kõik, aga progress on väike, siis on ehk õige aeg samm tagasi astuda ja oma eesmärk ümber defineerida.

Selleks on hea ja lihtne viis: vaata oma suurt eesmärki ja pane kirja vähemalt kümme konkreetset tegevust, mida sa järgmisena tegema hakkad ja mis kindlasti aitavad sul seda eesmärki saavutada. Kui sa ei suuda seda teha, on su eesmärk sinu tingimusi arvestades ehk natuke liiga suur. Defineeri see ümber ja proovi sama harjustust uuesti.

5. Võta rahulikult 

Jah, me elame maailmas, kus võidavad kiired ja vihased, vähemalt õpetatakse meile seda juba lapseeas. Kuid kas see alati ka paika peab?

Mõnikord on hea aeg maha võtta ja natuke enda ümber ringi vaadata. Kuhu me kiirustame? Mille eest me põgeneme ja mida taga ajame? Meie ümber on ilus ja armastust täis elu. Peatu hetkeks ja vaata enda ümber. Võib-olla on see kohe sinu ees, mida sa püüad leida kiirustamise ja tohutu pingutuse kaudu. Või hoopis sinu sees …

6. Kuula oma lähedasi 

Meile meeldib olla iseteadlik. Me usume tundvat iseennast kõige paremini ja teame täpselt, mida peame tegema. Tihti juhtub aga, et oleme oma eesmärgist ja edust nii pimestatud, et ei märka isegi olulisi asju oma elus. Näiteks, et tänu pidevalt ülikiirele tempole kannatab meie tervis, meie pere või sõbrad.

Kuula, mida nendel öelda on. Kui su lähedased hakkavad sulle ütlema, et sa oled läbipõlemise äärel, siis on tark nende nõu kuulda võtta.

7. Sea endale selged piirid 

Kui teeme midagi, mida armastame, teeme seda hommikul, päeval, õhtul ja isegi öösel. Sest see tundub lihtsalt nii hea.

Et läbipõlemist ennetada, on hea teha endale päevakava, kuhu saab üles märkida enda jaoks kindlad piirid. Näiteks määrata, millal teha trenni, millal võtta aega pere ja laste jaoks ning millal minna sõpradega keeglit mängima. Ja me mitte ainult ei pane päevakava endale seina peale, vaid me peame sellest ka kinni ?– kui meil on märgitud kolmapäeval kell 15.30 trenn, siis jätame kõik oma tööd selleks ajaks pooleli ja läheme trenni, sest me usume, et vaim ja füüsis saavutavad maksimusi ainult koostöös.

8. Fookus 

Kui teeme tööd, siis teeme tööd. Kui räägime sõpradega, siis räägime sõpradega.

Tegevuste hakkimine on üks suurimaid efektiivsuse langetajaid. Meile meeldib hommikul tööle tulles kõik veebiajakirjad läbi sirvida, siis hommikuks saabunud meilid läbi lugeda ja seejärel isegi töö käigus iga viie minuti tagant kontrollida, kas keegi on ehk kirjutanud. Ma isiklikult tunnen seda väga hästi. Mõnikord isegi viskad pilgu Skype'i või Messengeri, kuna pähe tuli midagi väga kiiret, mida peaks kindlasti ja otsekohe sõbraga arutama.

Me kurname ennast, kui ei tee tööd keskendunult, fookusel on aga jõud. Keskendudes tööle 100%, anname endale võimaluse töötada maksimumrežiimil. See ei tekita meis tunnet, et me ei jõua midagi ära teha. Tehes tegevusi õiges järjekorras ja keskendudes, suurendame oma efektiivsust kuni 50%

9. Jookse seinast läbi 

Mõnikord ei olegi läbipõlemine läbipõlemine, vaid pelgalt meie arvamus, et oleme läbi põlenud. Sellisel juhul lükkame hoopis madalama käigu sisse ja läheme sellest emotsioonist läbi.

Kuigi see võib kõlada natukene vastuolus mõne eelneva punktiga, on sellel oma väärtus. See tunne on teada paljudelt sportlastelt, kes saavutavad näiteks maratoni 40 km-l n-ö  uue hingamise: nad olid juba täiesti kurnatud, aga läksid sellest läbi ja alustasid justkui uuesti. Mõnikord on see nii ka tavaelus. Me töötame ja tunneme äkki, et oleme omadega läbi. Aga sel hetkel me teadvustame endale, et see on illusioon, ja purustame selle, keskendudes uuesti eesmärgile.

Siiski soovitan sellega väga ettevaatlik olla ja kasutada seda ainult juhul, et see on tõesti petekas. Kui kindlad märgid näitavad, et tegelikult on aeg endale puhkust anda, tuleks seda kindlasti teha.

10. Ära anna kunagi alla 

Isegi, kui kogeme läbipõlemist, ei tähenda see, et me anname alla. See tähendab vaid, et astume sammu tagasi ja tõmbame hinge.

Me oleme oma elu arhitektid. Kui meil on unistused ja eesmärgid, on meil olemas ka kõik ressursid ja oskused, et need saavutada, vastasel juhul me ei suudaks nendest unistada. Absoluutselt kõikide asjade eellugu on IDEE. Enda ümber ringi vaadates näed sa sadu, ehk isegi tuhandeid objekte, mis kõik said alguse ideest kellegi peas. Paljud ideed on meie füüsilises maailmas realiseerunud lihtsasti, kuid paljude asjade nimel on tohutu suurt vaeva nähtud. Just samuti, nagu näed sina vaeva oma suurte eesmärkide nimel. Aga ära anna alla. Usu, ja sulle antakse.

Allikas: Motivaatori blogi

Autor: Kaido Pajumaa, Motivaatori juht ja koolitaja