• 14.04.16, 14:27
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tervislikud töökohad sõltumata east

Nagu enamik Euroopa riike, seisab ka Eesti silmitsi tööjõu vananemisega. Kahjuks kohtab Eestis palju töötajate vanusepõhist diskrimineerimist, kuigi vaja oleks hoopis vanemaealiste töötajate kogemusi väärtustada ja nende töötamist igakülgselt toetada.
Tervislikud töökohad sõltumata east
  • Foto: pixabay.com
Kuidas kampaaniaga liituda?
Võimalusi kampaaniaga liituda on palju:
levitades ja avaldades selgitavaid kampaaniamaterjale;
korraldades tegevusi ja üritusi, näiteks kursusi, konverentse ja võistlusi;
kasutades ja edendades olemasolevaid praktilisi eaküsimuste ohjamise vahendeid;
osaledes tervislike töökohtade hea tava auhindade konkursil, kus eri suurusega ja eri sektorite ettevõtteid tunnustatakse tööohutuse ja töötervishoiu uuenduslike lahenduste eest;
osaledes 2016. ja 2017. aastal Euroopa tööohutus- ja töötervishoiutegevuse tähtsündmuse, Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu nädala üritustel;
hakates ametlikuks kampaaniapartneriks, kui teie organisatsioon on üleeuroopaline või rahvusvaheline;
hakates riiklikuks kampaaniapartneriks, kui tegutsete riigi tasandil;
hakates kampaania meediapartneriks, kui olete riikliku või Euroopa tasandi meediakanal;
hoides end toimuvaga kursis suhtlusmeedia kaudu. Kampaania on esindatud Facebookis, Twitteris, LinkedInis ja mujal.
Uuri lähemalt kodulehelt!
Kampaania inspiratsioon
Aastatel 2013–2015 juhtis EU-OSHA Euroopa katseprojekti „Ohutum ja tervislikum töö sõltumata east”. Projekti raames uuriti demograafiliste muutustega toimetulekupõhimõtteid ja strateegiaid, et edendada heade tavade vahetamist ja aidata tulevikus välja töötada tööjõu vananemise tegevuskavu. Täna alustab EU-OSHA uue kampaaniaga „Tervislikud töökohad sõltumata east”.
Eesti 50–59-aastaste seas lõpetas 38% töötamise haiguse, vigastuse või puude tõttu (statistikaamet, 2012). Tööfüsioteraapia roll on siinkohal oluline ning hõlmab vanemaealiste töötajate kehalise töövõime säilitamist, abi krooniliste terviseprobleemide ja füüsilise erivajadusega toimetulekul, puude ennetamist, tööalast rehabilitatsiooni, tööle naasmist jne.
Kampaania võtmeküsimused
Jätkusuutliku tööelu äriline põhjendus
Tööohutuse ja töötervishoiu juhtimise head tavad võivad pakkuda peale töötajate parema kaitse ja õiguskohustuste täitmise ka muid olulisi eeliseid:
töötajad on terved, tootlikud ja motiveeritud, tänu millele on organisatsioon konkurentsivõimeline ja uuenduslik;töötajate väärtuslikud oskused ja töökogemused püsivad tänu teadmiste edasiandmisele organisatsioonis ning andekaid ja oskuslikke töötajaid on organisatsioonis rohkem;haiguspuhkused ja töölt puudumine vähenevad, mis vähendab organisatsiooni töövõimetuskulusid ja suurendab tootlikkust;tööjõu voolavus on väiksem;töökeskkond võimaldab igas vanuses töötajatel oma täit potentsiaali kasutada;tööheaolu on suurem.
Töötajate vananedes parandab tööohutuse ja töötervishoiu juhtimine peale üksiktöötajate tervise ja igapäevaelu ka organisatsiooni tootlikkust ja kulutasuvust. 
Kuidas ohjata riske nii, et see tagaks töötades tervena vananemise?
Otsustava tähtsusega on tööõnnetuste ja haigestumiste ennetamine kogu elu jooksul, sest noorena kogetud töötingimused mõjutavad tervist eakana. Praegustest noortest töötajatest saavad tulevikus eakad töötajad.
Oluline on tööohutuse ja töötervishoiu juhtimise tervikkäsitlus, mis arvestab kõiki tegureid, mis võivad mõjutada tööohutust ja töötervishoidu. Riskide, eriti psühhosotsiaalsete riskide hea ohjamise juures võib olla tähtis roll personalipoliitikal. Töötajate vananedes on üha tähtsam ka rehabilitatsioon ja pärast haigust tööle naasmise poliitika.
Tööohutuse ja töötervishoiu juhtimise tervikkäsitluse näide on töövõime kontseptsioon. Töövõime on töö ja individuaalsete ressursside tasakaal. Hea töövõime edendamine nõuab head juhtimist ja töötajate osalust.
Tööandjatel on õiguslik kohustus arvestada riske hinnates ka ealiste riskidega, ent eakad töötajad ei moodusta ühtset rühma. Mida eakamad on töötajad, seda suuremad on erinevused nende töövõimes ja terviseseisundis, seega tuleb riskihindamisel arvestada ka mitmekesisust.
Üksikisiku töövõime muutustega saab toime tulla tööd kohandades, näiteks kasutades füüsilist koormust vähendavaid seadmeid ja vahendeid või õpetades õigeid tõstmisvõtteid. Tuleb meeles pidada, et töökoha läbimõeldud planeeringust ja heast töökorraldusest saavad kasu igas vanuses töötajad.
Keda tuleb jätkusuutliku tööelu edendamisse kaasata?
Eesmärk on kaasata kõiki – tööandjaid, juhtkonda ja töötajaid – tegema koostööd selle nimel, et luua kõigi jaoks ohutu ja tervislik töökeskkond.
Juhid peaksid töötajaid julgustama küsimusi esitama ja lahenduste leidmisel osalema. Hea juht inspireerib ja motiveerib töötajaid, tunneb nende tugevaid ja nõrku külgi ning julgustab neid töötama ühiste eesmärkide nimel. Tähtis on toetav ja lugupidav keskkond, kus eakad ja noored töötajad teevad head koostööd ning suhtlevad omavahel.
Töötajad tunnevad töökohta hästi. Selle kohta tööandjate ja juhtidega teadmisi jagades saavad töötajad aidata probleeme tuvastada ning lahendusi leida ja rakendada. Riskide eduka ohjamise eelduseks on töötajatega suhtlemine, mis loob usaldava ja lugupidava õhkkonda.
Personalijuhtide ning tööohutuse ja töötervishoiu spetsialistide koostöö on eriti oluline töötajate vananemise ja mitmekesisuse probleemide lahendamisel. Personalipoliitika, mis käsitleb näiteks töö- ja eraelu tasakaalu, tööaega, elukestvat õpet ja karjääriarendust, mõjutab tööohutust ja töötervishoidu palju. Seega on ülioluline, et personalipoliitika toetaks tööohutuse ja töötervishoiu juhtimist east olenemata, arvestades iga vanuserühma iseärasusi, vajadusi ja motivatsiooni.
Miks on töötades tervena vananemine tähtis?
Töötajad ja tööandjad võivad saada jätkusuutliku tööelu tõkete kõrvaldamisest suurt kasu. Tööohutuse ja töötervishoiu juhtimise häid tavasid järgides saab parandada kõigi tööealiste elanike tervist, alles tööturule tulnud töötajatest kuni pensionieale lähenevate töötajateni.
25% töötajatest arvab, et nende töö kahjustab tervist ning et nad ei suuda teha sama tööd 60-aastasena. Tööohutuse ja töötervishoiu riske saab aga vähendada, mille tulemuseks on ohutu ja tervislik töökeskkond kõigile.
Demograafilised muutused võivad tekitada ettevõtetele ja organisatsioonidele probleeme, näiteks tööjõupuudust, kvalifitseeritud töötajate puudust, vähest tootlikkust ja sagedat töölt puudumist. Kui aga tööandjad täidavad õiguskohustusi ja edendavad kõigi vanuserühmade tööohutust ja töötervishoidu, väheneb tõenäoliselt tööjõu voolavus ning suureneb tootlikkus.
Milles seisneb probleem?
2030. aastaks on paljudes riikides vähemalt 30% töötajatest 55–64-aastased. Mitmes liikmesriigis tõstetakse ametlikku pensioniiga, mistõttu kestab paljude töötajate tööelu kauem. Seega on vaja tagada ohutud ja tervislikud töötingimused kogu tööelu jooksul.
Euroopa 2020. aasta strateegias nimetatakse demograafilisi muutusi Euroopa üheks suurimaks probleemiks. Selleks on Euroopa Liidu „Töötervishoiu ja tööohutuse strateegilises raamistikus aastateks 2014–2020? esitatud heade tavade edendamise ning kõigi töötajate tööohutuse ja töötervishoiu tingimuste parandamise meetmed.
Tööjõu vananemisega kaasnevad kõigile tööohutuse ja töötervishoiu juhtimisega tegelejatele mitmesugused probleemid:
pikema tööelu jooksul võib kokkupuude riskidega kesta kauem;üha enamatel töötajatel on kroonilisi terviseprobleeme ja erivajadusi;eakad töötajad on vastuvõtlikumad tööohutuse ja töötervishoiu teatud ohtude suhtes;arvestada tuleb tööga seotud terviseprobleemide suurt esinemust teatud sektorites ja erialadel, kus on suur füüsiline ja/või vaimne töökoormus, palju käsitsi tööd või ebatüüpilised tööajad;suureneb puude ennetamise, rehabilitatsiooni ja tööle naasmise tähtsus;ühiskonna tasandil tuleb võidelda ealise diskrimineerimisega.
Allikas: TööfüsioteraapiaHealthy Workplaces

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 29.11.24, 13:49
Mikrokraadiprogramm, täiendusõpe, avatud õpe – mis need on?
Tallinna Ülikooli mikrokraadiprogrammidest, täiendusõppest ning avatud õppest räägib lähemalt Tallinna Ülikooli koolitus- ja konverentsikeskuse avatud õppe peaspetsialist Marge Kõrvits.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele