• 26.02.16, 10:50
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Regulaarsed puhkepausid suurendavad töö tulemuslikkust

On üsna tavaline, et inimesed tunnevad end pärast tööpäeva väsinuna, kuid pärast väikest aja maha võttu või vahvat õhtut tuntakse end taas värske ja taastununa. Pingutamise-taastumise mudel (effort-recovery model/ERM) selgitab nähtust sellega, et inimesed vajavad kognitiivsete ressursside varu, et püsida terve päeva tegusana.
Lõdvestuspausid mõjuvad hästi töötaja produktiivsusele.
  • Lõdvestuspausid mõjuvad hästi töötaja produktiivsusele. Foto: Helen Kõrgesaar
Kui ressursside vajadus väheneb, nagu näiteks vabal ajal, siis kognitiivsed varud taastuvad. Hiljutises, ja nii on ka sagedast kulgemise kogemist töökohal seostatud sellega, kui ollakse rahul töö tulemuste ja produktiivsusega.
uuringus jälgisid Zürichi Ülikooli psühholoogiateadlased eesotsas Maike E. Debus’ga 121 programmeerijat, et näha, kuidas taastumine mõjutab päeva jooksul „kulgemist” – staadiumi, kus inimene on täie naudinguga ülesandessesukeldunud. Näiteks kogevad kulgemist atleedid, kes on n-ö in the zone
Debus ja tema kolleegid saatsid osalejatele viie päeva jooksul hulga küsimustikke. Üks enne tööleasumist täidetav küsimustik hindas seda, kuivõrd puhanuna tundsid osalejad end hommikul enne tööd, ja kolm teist küsimustikku, mis olid päeva peale jaotatud, palusid osalejatel hinnata, mil määral kogevad nad tööl n-ö kulgemist. Teadlased eeldasid, et hästi puhanud osalejate tabelid näitavad päeva jooksul U-kujulist kulgemise mustrit – vastavalt siis nii, et  kõige enam kogetakse kulgemist hommikul ja õhtul ning pärastlõunasel ajal vähem. Varasemad uuringud on toonud esile, et selline U-kujuline muster tuleneb ööpäevasest rütmist tingitud kehas tekitatud kõikumiste tõttu. 
Tulemused aga näitasid, et mida puhanumad olid osalejad hommikul, seda enam kogesid nad tööd tehes kulgemist. Osalejad, kes olid hommikul kõige enam taastunud, kogesid ka hüpoteetilist U-kujulist mustrit, kus kulgemise kogemise madalaim hetk oli keskpäevasel ajal ja sellele järgnes pidev kulgemise kogemise tugevnemine. 
Osalejad, kes tajusid end hommikul vähem ärksana, kogesid ka päeva jooksul vähem kulgemist, ning selle asemel et pärastlõunase madalseisu järel taas suuremat kulgemist kogeda, vähenes see pidevalt kuni õhtuni
välja. Sel päeval, kus tuntakse end madala energiatasemega, oleks mõistlik hoopis planeerida rohkem puhkepause, et end n-ö täis laadida. Kui sihilikult planeerida pidevaid puhkepause, võivad töötajad isegi suuta ennetada järkjärgulist kulgemise kogemise vähenemist päeva jooksul.
„Põhimõtteliselt toob meie uuring välja selle, et kui tahta kogeda kulgemist, siis on oluline puhkepausi ajal korralikult taastuda,” kirjutatakse ajakirjas Journal of Applied Psychology.Uuringu tulemused annavad mõista, et töötamise vahepeal lõdvestumine aitab inimestel hästi taastuda.
Allikas: psience.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 29.11.24, 13:49
Mikrokraadiprogramm, täiendusõpe, avatud õpe – mis need on?
Tallinna Ülikooli mikrokraadiprogrammidest, täiendusõppest ning avatud õppest räägib lähemalt Tallinna Ülikooli koolitus- ja konverentsikeskuse avatud õppe peaspetsialist Marge Kõrvits.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele