Kaval meetod palgaläbirääkimisteks töövestlusel

Palgad sõltuvad põhiliselt kahest faktorist: ametist ja geograafilisest piirkonnast. Sageli teab tööandja üsna täpselt, kui palju sama ametikoha esindaja teistes ettevõtetes palka saab. Tööjõukulude pealt kokku hoidmiseks mängib suur hulk ettevõtteid teiega mängu „Kui palju te tahate?” ja reeglina on CV-s nõutava punktina kirjas ka soovitud palgavahemik. Enamik inimesi täidab selle nõude automaatselt, pannes mingi numbri kirja.

Kahjuks aga alahindavad väga paljud inimesed (eriti naised) oma võimeid ja panevad kirja palju madalama numbri, kui ettevõte oleks tegelikult valmis maksma. Selle tulemusena olete teie rahul, kuna saite seda, mida küsisite (või vähemalt peaaegu seda), ja tööandja on rahul, kuna sai teid odavalt ja te isegi ei taju seda. Harva teeb tööandja teile sellise pakkumise, mida te tõesti väärt olete.

Kogu selle jutu mõte on: ärge öelge tööandjale, kui palju te palka tahate. Enne läbirääkimisi peaksite siiski teadma mingit miinimumi, millest väiksema palgaga te kindlasti nõus ei ole. Kui võimalik, peaksite rääkima inimestega, kes teevad samas piirkonnas sarnast tööd, ent hoidke see miinimum ainult enda teada, ärge öelge seda tööandjale. korral, kui Teilt seda küsitakse, vastake:

Selle meetodi eesmärk on, et tööandja ütleks esimesena välja mingi palganumbri. Kui see on suurem kui teie arvestatud miinimum, võtke pakkumine vastu. Kui see on liiga väike, öelge seda, ent ärge öelge, mitme ühiku võrra liiga väike. Teie ainuke vastus on „jah, olen nõus” või „tänan, aga see pakkumine on liiga väike”, mitte aga „pakkumine võiks olla x euro võrra kõrgem”. Seejärel läbirääkimised lõpevad või tehakse teile parem pakkumine.Kui teilt tahetakse palganumbri märkimist juba sooviavaldusse, ärge tehke seda. Laske tööandjal seda otse küsida. Esimesel

palgapakkumise suurusest.Olen rohkem huvitatud Teie ettevõttes (x) ametikohal töötamisest kui algse 

See on väga hoolikalt ülesehitatud lause ja mõjub mitmel moel. Esiteks on see suurepärane PR – enamik inimesi vastab palgasoovi kohta käivale küsimusele konkreetse numbriga, ent kuna teie olete keskendunud töö saamisele ja mitte tasule, olete juba massist eristunud ning ühtlasi põigelnud osavalt kõrvale otsesest küsimusest.

40% juhtudest annab tööandja alla ja teeb teile seepeale õiglase pakkumise, ent 60% juhtudest küsitakse teilt seda küsimust siiski ka teist korda. Teisel korral vastake: jätab palju manööverdamisruumi ja kui lisada sinna veel väheütlev sõna mõistlikku, pole sellel lausel erilist tähendust. Ent Teie olete olnud viisakas ja pole siiski nimetanud esimesena kindlat numbrit. korda. Vastake:

iga mõistlikku pakkumist.Ma olen nõus kaaluma

Põhimõtteliselt on see venitamistaktika. Sõna kaaluma

Ainult 30% juhtudest peate sellele küsimusele vastama kolmandatki

Teie oskate kindlasti paremini öelda kui mina, kui palju see töökoht väärt on.

Ja jällegi – te olete olnud viisakas ja pole öelnud ühtki numbrit. Olete ka selgesti mõista andnud, et oskate selles kavalas mängus kaasa lüüa. Kui teilt küsitakse veel neljandat või viiendatki korda (mida juhtub siiski äärmiselt harva), vastake nii nagu kolmandal korral.

Allikas: CV Keskus