Millised ametikohad on tänapäeval ohus?

Ajalukku tagasi vaadates tunduvad mõned vanad ametid ehk isegi naljakad, kuid kunagi oli see tõsine töö, mida ükski masin teha ei saanud.

- Dispetšer-mootorrattur – esimese ja teise maailmasõja ajal viisid sõnumeid baaside vahel kätte mootorratastel dispetšerid. Põhjus oli selles, et sõja ajal olid raadiosignaalid ebastabiilsed ja võisid katkeda, seega kiirem ja mugavam oli saata teade dispetšeriga. Praegu kulub vaid murdosa sekundist, et saata teade tehnoloogia abil kasvõi teisele poole maailma.

- Kurikasättija bowling’usaalis – praegu oleme harjunud, et kui kuuli kurikate poole saadame, asendab masin automaatselt kurikad uutega. Kui selliseid masinaid veel ei olnud, töötasid sel ametil tavaliselt noored poisid, kes kurikad tagasi paika panid.

- Ärataja – kui äratuskella tirin veel piisavalt tüütu ei ole, mõelge, kui keegi käiks teile hommikuti aknale toksimas. Tööstusrevolutsiooni ajal see nii oligi – töötasid äratajad, kes said palka selle eest, et äratada kliente, toksides keppidega vastu aknaid ja uksi. Kui äratuskellad muutusid kättesaadavamaks, siis see amet hääbus, ent mõnes Suurbritannia piirkonnas töötasid äratajad lausa 1970ndateni.

- Lennukikuulaja – radaritehnoloogia muutis sõjanduses nii mõndagi. Enne teist maailmasõda olid aga ametis lennukikuulajad, kes pidid kõrvu kikitama, kui mõni vaenlase lennuk lähenes. Selleks olid erilised betoonist akustilised peeglid, mis heli peegeldasid. Paraku polnud sellest tööst kuigi palju kasu, sest enamasti olid vaenlase lennukid juba liiga lähedal, kui neid kuuldi.

Ehkki nende töökohtade puhul on täiesti arusaadav, miks masinad teevad tõhusamat tööd, ei saa öelda, et ka tänapäeva täiesti tavalised ametikohad ohus ei oleks. CareerCast tegi uuringu, mis näitas, millised ametid võivad 2022. aastaks olla tehnoloogia poolt üle võetud.

- Reisiagent – inimesed reisivad aina enam ning muutuvad teadlikumaks, kuidas oma reise ise planeerida – saab ju lennupileteid ja hotelle broneerida kiirelt ja mugavalt oma nutiseadmes, kust leiab ka ohtralt infot ja soovitusi sihtkohtade kohta. Seega väheneb vajadus reisiagentide järele.

- Postiljon – kõige kiiremini kaduvat postiljoniamet, sest aina enam kasutatakse tiguposti asemel e-kirju. Paljudel inimestel on ilmselt raske meenutadagi, millal nad viimati füüsilise postkaardi saatsid.

- Trükitööline – trükitöid tehakse aina rohkem digitaalselt ning vajadus trükitööliste järele väheneb.

- Põllumees – kiirelt arenev tehnoloogia vähendab vajadust põllumeeste järele ning arvatakse, et neid jääb aastate vältel aina vähemaks.

Nutikassade tulekul olid paljud poemüüjad mures oma töökoha pärast – kui inimene saab nutikassas kaubad ise läbi lüüa, milleks on vaja kassapidajat?

Siin tuleb aga mängu inimkontakt, mida inimesed tehnoloogiliselt kiiresti arenevas maailmas aina enam vajavad. Ükski nutikassa ei asenda sõbralikku naeratust ning tihti peab inimkassapidaja nutikassa hädast välja aitama.

Inimesed on sotsiaalsed olendid ning nende jaoks on tähtis meeskonnatöö ja füüsiliselt koos olemine. Jah, robotid aitavad meil teha töö ära tõhusamalt, aga inimfaktor kaduda ei saa. Seda näitab ka see, et ametid on asendunud uute, sageli ka mugavamate ja tõhusamatega. Tinglikult võib öelda, et masinkirjutajad on nüüdseks sekretärid, juhiabid, copywriter’id. Radistidest said teleteenuseid pakkuvate operaatorite klienditoe spetsialistid. Kõikvõimalikud diagnostilised protseduurid on usaldatud arvutitele, mis tagab töökindluse, kuid vajalikud remonditööd määrab andmete põhjal siiski inimene. Metsa langetatakse masinatega, mis tagab tööliste turvalisuse ja suurema tootlikkuse, ent neidki masinaid peab keegi juhtima.

Valdav osa metalli- ning puidutööst on juba praegu lahendatud CNC-pinkide ning robotseadmetega ja see on kindlasti valdkond, kus järgmisel kümnendil on tehnoloogia astumas suuri samme. Oskustöölistelt oodatakse käelise osavuse kõrval head tehnilist taipu ja vajalikuks muutub programmeerimisoskus.

Kuid ka siis, kui amet peaks kaduma või muutuma, pole kunagi hilja ümber õppida.

On juba tavapärane, et inimesed, kes 20. eluaastates ühe ameti on omandanud, otsustavad 40. aastates teha täieliku muudatuse oma elus ja õppida midagi sootuks uut – juristist lilleseadjaks, matemaatikaõpetajast puidutisleriks või müügijuhist joogaõpetajaks. See näitab meie suurepärast võimet kohaneda mis iganes vanuses ja oludes.

Näiteks inimesed, kes soovivad õppida juhtima erinevates tootmisvaldkondades kasutatavaid industriaalroboteid, saaksid õppida tööstusliku robotseadme operaatoriks, et muuta tootmine tõhusamaks, sest inimeseta robot töötada ei saa. Ja mis seal salata, masstootmise puhul ei saa inimene kunagi tagada nii laitmatut kvaliteeti, kui seda suudab automaatika. See on eriti oluline näiteks masinatööstuses (autode, lennukite jt sõidukite tootmine), kus väiksemgi eksimus hiljem katastroofiga lõppeda võib.

Seega võidavad koostööst kõik!

Kui ka sina soovid tehnoloogiaga ühte sammu astuda ja kaalud uue ameti õppimist, siis tutvu Hansavesti koolitustega SIIN.