Personali Praktik, september 2019

Professionaalses mõttes tippvormis olemine avab nii mõnegi ägeda võimaluse. Seekord saab lugeda kahest suurepäraselt oma potentsiaali rakendavast naisest. Laia maailma on lennanud suuri tegusid tegema meie tuntud ja armastatud Renita Käsper ja Helo Tamme. Kristel Ainsalu vahendusel saame teada, kuidas persooniloo kangelase Renita karjäär jätkub Berliinis ja kuidas läheb Helol maailma kuklapoolel Uus-Meremaal.

Väärt kogemust jagab Swedbank, kus korraldati vähenenud töövõimega inimestele avatud uste nädal. Sirle Paberits kirjutab: „Oleme erivajadustega inimestele suunatud töövarjunädalat korraldanud kaks korda. Tuginedes osalejatelt saadud tagasisidele, võime öelda, et selliste ürituste järele on suur vajadus.”

Eveli Ojamäe tutvustab magistritöö raames tehtud uurimust paindlikust töökorraldusest ja selle seostest tööga rahulolu, töösoorituse ja tajutud organisatsioonilise õiglusega. Paindlikud tööviisid kinnitavad Eesti ettevõtetes üha enam kanda ning juba mitmendat aastat tunnustatakse organisatsioone kaugtöö tegija märgisega. Sandra Sultsing toob ülevaates esile ka kaugtöö plussid ja miinused.

Nagu ikka, on ajakirjas õigus- ja psühholoogiateemad. Taimi Elenurm kirjutab seekord psühhosotsiaalsetest ohuteguritest ning toob välja asjaolud, miks inimesele iga töö sobida ei pruugi. Õigusteemadest on seekord juttu töötaja lojaalsus- ja koostöökohustuse regulatsioonist ning pikemalt ka teistest riikidest töötajate värbamisest.

Edukat uut hooaega!

Ene Olle

Personali Praktiku peatoimetaja

Renita töötab idufirmas Babbel, kuhu ta sattus üsna juhuslikult. Vihje kõikidele, kes otsivad uusi ja põnevaid väljakutseid – hoidke oma LinkedIni profiilid aktiivsed ja atraktiivsed! „Pakkumine tuli LinkedIni kaudu. Alguses küll saksakeelsena, aga tänu sellele, et olen koolis saksa keelt õppinud, suutsin selle läbi lugeda ja sain aru, mida pakutakse. Esialgu oli pakkumisel töökeelena saksa keel ja kaup jäi katki. Mõne aja pärast võttis aga värbaja jälle ühendust ning teatas, et nad arutasid ja töökeeleks saab siiski olema inglise keel. Ja nii ma siis ühel hommikul Berliini poole lendasingi.”

Töösuhetes on mitmeid õigusi ja kohustusi, mis ei ole kõigile kergesti hoomatavad, kuid ometi mõjutavad igapäevast töökorraldust. Töölepingu seaduse § 15 on sätestatud töötaja põhikohustused. Lisaks peamisele kohustusele – töö tegemisele – lasub töötajal mitmeid teisi kohustusi, mis reguleerivad töö tegemist ja töötaja käitumist töösuhtes.

Üha rohkem kohtab Eesti tööturul kolmandatest riikidest tulnud välismaalasi või teisest Euroopa Liidu liikmesriigist Eestisse tööle tulnud või saadetud töötajaid. Eestisse saabumiseks ning siin viibimiseks ja töötamiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus. Selleks võib olla viisavabadus, lühiajaline või pikaajaline viisa.

Töö ja inimese sobimatusel, mis võib viia tervisekahjustusteni, on mitu omavahel põimunud põhjust. Et töö ei rikuks tervist, on töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) psühhosotsiaalse ohuteguri käsitluses rõhutatud vajadust kohandada töö töötaja iseärasustega: „Tööandja peab tervisekahjustuse ennetamiseks rakendama abinõusid, sealhulgas kohandama töökorralduse ja töökoha töötajale sobivaks, optimeerima töötaja töökoormust, võimaldama töötajale tööpäeva või töövahetuse jooksul tööaja hulka arvatavaid vaheaegu ning parandama ettevõtte psühhosotsiaalset töökeskkonda.” [TTOS p.9 lõige 2, RT I, 12.06.2018, 3 jõust. 01.01.2019].

Magistritöös uurisin kõrgharidusasutuse näitel, kas paindlik töökorraldus tagab tööga rahulolu, parema töösoorituse ning tunde, et töötajat koheldakse õiglaselt.

Mänguline koolitus ehk „entertraining” – Tiina-Katrin Kaber

Umbes 17 aastat tagasi kogesin midagi erakordset. Midagi täielikult kaasahaaravat, põnevat ja kasulikku. Üks ahhaa-elamus ajas teist taga. Ja nii möödus terve päev! Teadmata tollal midagi sellest terminist, oli see ilmselt üks mu esimesi flow-kogemusi, mis toimus koolis. See oli minu esimene koolitus. Olin täielikult võlutud.

Viimastel aastatel kasvab tööjõupuudus nii Eestis kui ka mujal maailmas. Samas on ühiskonnas jätkuvalt neid, kelle kaasatus aktiivsesse tööellu on pigem tagasihoidlik. Statistika põhjal on ligikaudu 100 000 Eesti tööealistest elanikest vähenenud töövõimega. Lisaks on inimesi, kellel pole erivajadust või vähenenud töövõimet diagnoositud, kuid kelle tervislik seisund või eripärad muudavad töö leidmise keeruliseks.

Töise ja isikliku arengu kavandamisel on suureks abiks hästi läbimõeldud plaan. Käisin 2005. aastal CIPD-s (Chartered Institute of Personnel Development) Londonis hindamisvestlustel, kus tutvustasin oma varasemaid töid, analüüsisin etteantud teemasid ja vestlesin eri teooriatest. Nädalatepikkuse hindamise ja testimise järel paluti mul veel enne CIPD-sse vastuvõtmist täita arenguplaan (CPD – Continuing Professional Development), et näidata, kuidas ma kavatsen end erialaselt vormis hoida.

On kesksuvi. Aeg, mil justkui kõik seisab. Eriti veel kell 9 hommikul. Võtan Skype-kõne Uus-Meremaale. Teisel pool maakera vastab minu unisele tervitusele reibas ja rõõmus hääl – minust juba üheksa tundi selles päevas rohkem olnud ja tööpäeva lõpetanud Helo Tamme.

Mõni ettevõte haarab ohjad enda kätte ja valmistab oma töötajad ise tulevikutööks ette. Tegelikult peaks sellega tegelema hoopis kõrgharidus. Amazoni teadaanne, et nad investeerivad 700 miljonit dollarit 100 000 töötaja – kolmandiku nende USA töötajatest – ümberõpetamisse uute tehnoloogiate alal, on järjekordne märk ja meeldetuletus sellest, et tulevikutöö, millest on nii kaua räägitud, läheneb suure hooga.

Paljude tööandjate jaoks on endiselt raske otsustada, kuidas läheneda töötajate vaimsele tervisele. Uuringud on näidanud, et umbes neljandikul inimestest on mingil hetkel elu jooksul vaimse tervisega probleeme. Avatud ja siiras vestlus vaimsest tervisest suurendab oluliselt teadlikkust sellest teemast. Vestlemine suurendab vaimse tervise tähtsust ja väärtust töö juures nende jaoks, kellel juba on probleeme, aga ka neile, kes kuuluvad riskirühma, ja töötajaskonnale tervikuna. Paljude tööandjate jaoks on aga ikka raske vaimse tervise teemale läheneda. Mõningatel juhtudel toob see kaasa õiguslikud meetmed ja sellist tagajärge ei soovi ju mitte keegi.

Palgatud praktikant võib saada motiveeritud töötajaks, kellel on värsked ideed ja uued oskused. Tänu temale võib suureneda tootlikkus ja paraneda tööandja kuvand. Miks tasub praktikandile palka maksta?

Kus on naised kõrgete kontsade vastu? Kus on palju tööõiguste rikkumisi? Millises riigis on tähtajaliste lepingute arv rekordiliselt suur? Personali Praktik teab!