Eesti ükssarvik Londonis: “Hea ja väga hea töötaja vahe võib olla tohutult suur!”

Eksimine on inimlik, kuid miks reageeritakse töökohtadel vigadele tihti üle ja keskendutakse hukkamõistule? Kui juht ja meeskond suudavad vigadest õppida, luuakse töökeskkond, mis soodustab innovatsiooni ja koostöövalmidust. Kas olete valmis loobuma süüdlaste otsimisest ja looma hoopis kultuuri, kus vead muutuvad väärtuslikeks õppetundideks?

Juhi valik on strateegiline otsus, millel on sügav mõju organisatsiooni tulemustele, kultuurile ja tulevikusuundadele. Juhtimisvajaduste mõistmine vastavalt ettevõtte arenguetapile aitab vältida vigu ja tagada pikaajalise edu.

Simulatsioon-tööintervjuud annavad võimaluse hinnata kandidaatide praktilisi oskusi ja tiimisobivust juba enne tööle asumist. Samal ajal aitavad need meetodid tööotsijatel enesekindlust kasvatada ja reaalseks tööeluks paremini valmistuda.

Ettevõtetes värbamisega tegelevatel ja sellesse kaasatud töötajatel on märkimisväärne mõju kandidaadikogemuse kujundamisele ja ettevõtte kuvandi loomisele. Viimastel aastatel on see teema leidnud küll pisut suuremat kajastust, kuid sisuline areng Eesti ettevõtetes on endiselt tagasihoidlik ja potentsiaalne kasu jääb ettevõtte jaoks tihti realiseerimata.

Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.