Tööandja pakkus välja, et võiksin hakata ettevõttes töökeskkonnaspetsialistiks. Tegelen praegu personalitööga ega ole varem töökeskkonna tegevusega kokku puutunud. Kui olen nõus töökeskkonnaspetsialistiks hakkama, siis kas ja millises mahus peaks tööandja mulle koolitust võimaldama?
Vastab t
ööinspektsiooni töökeskkonna konsultant
Mari-Liis Ivask
Töökeskkonnaspetsialisti roll eeldab töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate seaduste ja ettevõtte töötingimuste tundmist, töökeskkonna korraldamist ja kontrolli. See tähendab, et töökeskkonnaspetsialist peab olema saanud töökeskkonnaalast õpet ja olema oma valdkonnas pädev. Töökeskkonnaspetsialistile vajaliku väljaõppe korraldamine on tööandja vastutus.
Töökeskkonnaspetsialisti koolituse sisu ega mahtu pole õigusaktidega sätestatud. Mõelda tuleks sellele, kas ja milline on inimese eelnev kokkupuude töökeskkonnaalase tööga ja millises tegevusvaldkonnas ettevõte tegutseb. Koolituse tulemusena peaks töökeskkonnaspetsialist teadma ja mõistma nii õigusaktidega seatud nõudeid kui ettevõtte tööprotsessi sisuliselt ning sellega kaasnevaid võimalikke ohte kui ka ennetust. Väljaõpe võib koosneda ka mitmest koolitusest. Näiteks kui ettevõte tegeleb ohtlike kemikaalide käitlemisega, peaks töökeskkonnaspetsialist olema teadlik ka kemikaaliohutusest. Sellisel juhul võiks kemikaaliohutuse teemaline koolitus olla osa töökeskkonnaspetsialisti väljaõppest.
Tööandjal ja tulevasel töökeskkonnaspetsialistil on mõistlik panna koos paika esialgne väljaõppeplaan ja kui kokkulepitud koolitus(ed) on läbitud, siis omavahel arutada, kas õpe on piisav. Kuna personalitöö ja töökeskkonnaalane töö on omavahel tihedalt seotud, on nii mõneski organisatsioonis need kaks rolli ühendatud.
Seotud lood
Ideaalses maailmas tahaksime kõik elada ja töötada keskkonnas, kus kõigiga võimalikult palju arvestatakse ja ainuüksi inimeste heaolu – nii kollektiivse kui individuaalse – poole püüdlemine ongi juba iseenesest oluline eesmärk. Päris elu on ideaalist kahtlemata kaugel, mistõttu keskendubki käesolev artikkel sellele, miks on võrdsuse ja mitmekesisuse poole püüdlemine ka majanduslikult mõistlik teguviis.