Milline puhkus aitab akusid laadida?

Mis teeb mõnest puhkusest nii suurepärase, et me tuleme tagasi tööle täis indu ja energiat?

Eemaldumine tööst

Kui küsida kolmelt eksperdilt arvamust, milline peaks olema tõeliselt hea energiat taastav puhkus, oli kõigi esimeseks vastuseks: tööst eemaldumine.

„Kõige olulisem on tööst eemal olla,” sõnab Mina Westman, organisatsioonikäitumise professor Tel Avivi ülikoolist. Eemaldumine tähendab tööasjadest psüühiliselt lahtilaskmist ja neile mitte mõtlemist või vähemalt mitte negatiivselt mõtlemist.

„Uuringutest on selgunud, et tööst eemaldumine seostub positiivselt töötajate heaoluga nii valge- kui ka sinikraede hulgas ja seda paljudes riikides üle maailma,” räägib Charlotte Fritz, organisatsioonipsühholoogia professor Portlandi ülikoolist. Paljude töötajate jaoks on tööst eemaldumine kergem öelda kui teha. Ajal, kui kolleegidega ühenduse pidamine on lihtsam kui kunagi varem, on paljud töötajad kontoriasjadega seotud isegi siis, kui nad puhkavad. Pidev kursisolek tööasjadega ja ootamatute probleemide lahendamine aitab muuta töölenaasmise stressivabamaks, usuvad nad.

Sabine Sonnentag, töö- ja organisatsioonipsühholoogia professor Mannheimi ülikoolist, ütleb, et vaimselt tööst lahti laskmine on kriitilise tähtsusega ja see on vajalik taastumiseks. Ta mõistab, miks inimesed tunnevad, et nad ei vaja eemaldumist. „Võib tunduda parem kontrollida e-kirju korra päevas, kui pidevalt muretseda, mis võib olla juhtunud,” selgitab ta, aga soovitab siiski piirata puhkuse ajal aega, mis kulub töö asjadele või isegi nendest mõtlemisele. „Süütunne selle pärast, et tööd ei tee, võib olla kahjulik, isegi kahjulikum kui töö ise,” ütleb ta.

Lõõgastumine, ükskõik, mida selle all mõistad

Teine tingimus, mis aitab tunda, et oled täielikult taastunud, on lõõgastumine. See võib tunduda iseenesestmõistetav, aga puhkuse planeerimisel inimesed sageli ei tähtsusta lõõgastumist. Perekohustused, nagu näiteks sugulaste külastamine, või puhkuse planeerimine, mis on täis tegevusi kogu perele, võib jätta kõrvale aja, kus saab lihtsalt olla.

Lõõgastus on üsna subjektiivne termin ja Sonnentag ütleb, et me ei peaks seda interpreteerima kui vaid passiivset olemist. „Füüsiline treening võib olla väga kasulik ja taastav,” ütleb ta. Sonnentag toob ka välja, et kuna puhkus on pikem kui muud vabad pühad või nädalavahetused, siis on inimestel võimalik rohkem tegeleda tegevustega looduses ja vabas õhus.

Hobiga tegelemine

Et sul oleks värskendav puhkus, siis üheks võimaluseks on tegeleda hobi või tegevusega, mida oled püüdnud paremini selgeks õppida. Selline tegevus, mis sisaldab õppimist ja laiendab silmaringi, võib olla nii maalimine kui ka võitluskunstide harjutamine.

See võimaldab omandada oskusi, mis ei ole seotud palgatööga. See ei pea tingimata olema loominguline tegevus, sama hästi sobib ka uue keele õppimine. Ajaveetmine tegevusega, mis sisaldab järjepidevat harjutamist, aitab meil taastuda ja võib aidata näha asju raamist väljas.

Nii et puhkuse veetmine joogalaagris või vibulaskmist harjutades võib anda suuremat kasu, kui oodata oskad.

Mida mitte teha puhkuse ajal

Fritz toob välja, et mõtlemine negatiivsetest aspektidest oma töös puhkuse ajal on seotud suurema läbipõlemise, terviseprobleemide ja madalamate töötulemustega pärast puhkust.

Samuti tegelemine tööga mitteseotud „jamadega”, nagu ehitusmaterjalide hankimine kodu jaoks või tülid pereliikmetega, raskendavad puhkuse ajal taastumist. Kuigi mõningad sellised asjaajamised on möödapääsmatud, püüa vältida kohti ja olukordi, kus on oodata pahameelt, vihastamist ja frustratsiooni.

Ideaalne puhkus?

See, milline puhkus aitab taastuda, on inimeseti erinev. Paljud eksperdid aga soovitavad võtta aastas rohkem kui ühe puhkuse. Põhjuseks on puhkuse mõju hääbumine. Kui me läheme puhkusele, siis taastame energiat, aga kolm nädalat pärast puhkuselt naasmist on töötajad tõenäoliselt oma tavapärasel stressitasemel. Nii et mida rohkem puhkusi võtame, seda enam saame rõõmu tunda puhkuse positiivsest mõjust.

Allikas: Tööheaolu.ee