• 18.07.16, 13:15
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Millal tuleks riskianalüüsis arvestada ka bioloogiliste ohuteguritega?

Tänane lugeja küsimus keskendub töötervishoiu ja -ohutuse teemale, täpsemalt töökeskkonna riskianalüüsile ja selles sisalduvale.
Millal tuleks riskianalüüsis arvestada ka bioloogiliste ohuteguritega?
  • Foto: pixabay.com
Lugeja: olen hotelli koristaja ja meile tutvustati uut töökeskkonna riskianalüüsi. Seal ei ole aga räägitud bioloogilistest ohuteguritest, näiteks sellest, kas mul oleks oht saada tööl hepatiit.
Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna konsultant Piret Kaljula: töökeskkonna riskianalüüsis peab tööandja hindama kõiki töökeskkonnas esinevaid ohutegureid, sh bioloogilisi ohutegureid. Bioloogiliste ohutegurite riskide puhul peab kindlaks tegema, kui suur on oht nakatuda, ja hindama selle riski töötaja tervisele.
Nakatumisohtu mõnesse hepatiiditüüpi täielikult välistada ei saa, selle tõttu peaks olema hinnatud siiski ka hepatiiti haigestumise risk. Kui ohutegureid riskianalüüsis ei tuvastata, ei töötata välja vajalikke meetmeid, et vältida või vähendada ohuteguri mõju. Kõikide ohutegurite, ka bioloogilisest ohutegurist põhjustatud terviseriski vältimiseks tuleb töötajatele anda juhised ja korraldada väljaõpe ohutute töövõtete omandamiseks. Töötajad peavad teadma, mis neid töökeskkonnas ohustada võib ja kuidas ohte vältida. Tööandja peab andma töötajatele isikukaitsevahendid ja tagama vaktsineerimise võimaluse.
Kollatõbi ehk hepatiit on maksapõletik. Haigust põhjustavad erinevad hepatiidiviirused – A, B, C, D ja E.
A-hepatiit on healoomulise kuluga haigus, nn mustade käte haigus. Suhu sattunud viirus liigub edasi seedetrakti.
B- ja C-hepatiit levivad viirusega saastunud vere või kehavedelike kaudu ja sugulisel teel. Viirus võib püsida väliskeskkonnas mitu kuud, kuid see ei tungi läbi terve ja vigastamata naha ja limaskesta. B-hepatiidi vastu on olemas vaktsiin.
D-hepatiidi viirus vajab inimese organismis ellujäämiseks B-hepatiidi viiruse abi, st sellesse saavad haigestuda ainult B-hepatiidiga nakatunud inimesed.  D-hepatiit levib vere ja kehavedelike kaudu ja selle vastu ei ole vaktsiini.
E-hepatiiti nakatutakse sarnaselt A-hepatiidiga, tegemist on põhiliselt kuuma kliimaga maades (Aafrika, Aasia, Ladina-Ameerika, Lähis-Ida) leviva haigusega. E-hepatiidi vastu ei ole vaktsiini.
A- ja E - hepatiiti saab edukalt vältida, kui pesta korralikult käsi ja kasutada vajadusel kaitsekindaid. Samuti on A-hepatiidi vastu olemas vaktsiin. B-, C- ja D-hepatiidi vältimiseks tuleb koristamisel olla ettevaatlik, kui on näha, et on vaja käidelda nt veriseid voodilinu või käterätikuid. Kindlasti tuleb kasutada kindaid ja olla ettevaatlik prügikastide tühjendamisel, kuna seal võib olla näiteks kasutatud žiletiteri või süstlaid. B-hepatiidi vastu on olemas ka vaktsiin.
Allikas: Tööelu.ee

Seotud lood

Juubel
  • 03.02.25, 09:00
Keeltekool Kirjatäht 10: keeleõppest võib saada elumuutev kogemus
Keeltekool Kirjatäht tähistab veeburarikuus kümnendat tegutsemisaastat. Seda, et aeg on tegusalt ja lennates läinud, kinnitab tõsiasi, et ümmarguse tähtpäeva saabumist tuli kooli juhile ning asutajale Ülle Koppelile meelde tuletada. “Numbrid on minu jaoks kõige nõrgem külg. Need ei seisa meeles, kipuvad ununema ja sassi minema,” naerab ta.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Personaliuudised esilehele