Lähetatud töötajate töötingimuste seaduse muudatus tõstaks oluliselt halduskoormust

ELTTS-i muudatusega antakse lähetatud töötaja tööandjale ja temalt teenuse tellinud isikule või isikule, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab (edaspidi „tellija”), võimalus omavahel kokku leppida, kes neist lähetatud töötaja töötervishoiu ja tööohutuse eest vastutab. Kui kokkulepet ei saavutata, on vastutus nende nõuete täitmise eest tellijal. Sisuliselt sama lahendus on ELTTS-is ka dokumentide esitamise kohustuse reguleerimiseks.

Kuigi ka kehtivas ELLTS-is vastutab tellija töötaja töötervishoiu ja tööohutuse eest, on Eesti Tööandjate Keskliit arvamusel, et eelnõus toodud sõnastuse korral jääb ikkagi vastutajaks tellija ning seda senisega võrreldes laienenud ulatuses. Seda põhjusel, et kokkulepet vastutuse korral on valdavalt keeruline saavutada.

Tellijatele tähendab see aga nii rahalisi kui ka administratiivseid lisakohustusi seoses alltöövõtjate ja/või lepingupartnerite valimisega.

Lisaks teevad võimalikud sanktsioonid seaduse rikkumise puhuks ettevõtjaid ettevaatlikumaks. Tõenäoliselt eeltoodu tulemusel loobutakse osalemast hangetel, kus n-ö oma jõududega töid teha ei suudeta ja tööjõudu või partnerid tuleks leida välismaalt. Sellistel tingimustel väheneb just väiksemate Eesti ettevõtete konkurentsivõime ja on raskendatud välistööjõu kaasamine.

Eesti Tööandjate Keskliit mõistab probleemi keerukust, kuid jääb seisukohale, et vastutus peab jääma siiski lähetatud töötaja tööandjale. Leiame, et ei ole põhjendatud ELTTS-i muudatuse eelnõus toodud lisakohustuste panemine ettevõtjale põhjendusel vajadusega täita EL direktiivist tulenev riikliku järelevalve kohustus.

Ühtlasi oleks selline muudatus vastuolus Vabariigi Valitsuse eesmärgiga vähendada riigi bürokraatiat ja ettevõtjate halduskoormust.

Loe eelnõu kohta lähemalt SIIT

Allikas: Eesti Tööandjate Keskliit