61% tööandjatest vajab järgmisel poolaastal lisatööjõudu ja nõudlus sobivate töötajate järele ületab juba praegu tööturul leiduvat ressurssi, mis muudab personaliotsingud väga keeruliseks. Suurimaks puudujäägiks on reaalsed ametialased oskused, mida uuel ametikohal on kohe võimalik rakendada.

- Suurim puudujääk on reaalsed ametialased oskused ja vähene töökogemus Foto: pixabay.com
Enam kui pooled (56%) tööandjatest leiavad, et just tööks vajaminevatest oskustest jääb kandideerijatel kõige sagedamini puudu. Pea pooled (46%) tööandjad leiavad, et ka napp töökogemus on puudujäägiks, mis iseloomustab eelkõige nooremat generatsiooni, kelle sisenemine tööturule on Eestis probleemne.
Töökogemusest märksa vähem tunnevad tööandjad puudust erialasest haridusest ning sobimatutest isikuomadustest. 24% tööandjatest sooviksid näha paremaid võõrkeeleoskusi ning 19% tööandjatest tugevamat eesti keele oskust. Arvestades, et enamik tööandjatest ei ole välistööjõule ka tööjõupuuduses avatud ning juba täna peab pea viiendik tööpakkujatest eesti keele oskust probleemseks, saab võõrtööjõul olema väga keeruline siseneda Eesti tööturule.Kõige vähem peavad tööandjad probleemseks kandidaatide sobimatut väljanägemist ning füüsilist võimekust, mis on tööturule igati tervendav.

- 56% juhtudest napib tööks vajalikke oskusi Foto: Allikas: www.cvkeskus.ee
„Tööandjate soovidest on kindlasti õppida ka tööotsijatel, kes võiksid märgata ootuste taga võimalust end paremini ette valmistada. Kahjuks ei oska paljud meist oma oskusi ja teadmisi kandideerimisprotsessi esimestes etappides sobivalt väljendada ja seetõttu väheneb konkurentsivõime. Nii nagu värbamisjuht peab välja selgitama kandidaatide sobivuse ametikohale, peaks ka tööotsija tegema võimalikult palju eeltööd, et näha, kuidas tema oskused, teadmised ja kogemused võiksid ettevõttele lisaväärtust luua. Eduka kandideerimise võti peitubki ettevalmistuses, kuna paljudel kandidaatidel on tegelikult sobivad oskused olemas, kuid nad võtavad kandideerimist liiga kergekäeliselt ega tea seepärast, kuidas oma teadmisi tööandjani viia,” kommenteerib uuringut CV Keskuse turundusjuht Henry Auväärt.
Käesoleva aasta sügisel CV Keskuse tehtud tööturu-uuringusse andis oma panuse 736 tööandjat. Uuringus osalenud tööandjad on läbilõige Eesti ettevõtetest, nii ettevõtete suuruse poolest kui ka tegevusvaldkonniti ja piirkonniti. 54% vastanutest moodustasid ettevõtte omanikud või tippjuhid, 26% personalijuhid või värbamisspetsialistid.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Haapsalust 39 km ja Tallinnast 115 km kaugusel asuv Roosta Puhkeküla on tuntud koht peaaegu kõigile eestlastele, sest tegemist on 1990. aastal avatud Eesti pikima kogemusega järjepidevalt tegutsenud puhkekeskusega. Aastakümneid olid legendaarse paiga omanikeks rootslased, kuid juba paar aastat on Puhkekülas toimetanud uued ja pühendunud kohalikud omanikud Läänemaalt.