Uuring: iga teine inimene tunneb, et hoolimatud töökaaslased pärsivad töökoosolekute efektiivsust

53% uuringus osalenud inimestest leidis, et nende ettevõttes häirib koosoleku või ajurünnaku läbiviimist enim see, et inimesed teevad mitut asja korraga, istuvad nutitelefonides või sülearvutites ning ei pööra koosolekule tähelepanu. 48% vastanutest arvas, et häiriv on see, kui korraga on arutlusel mitu teemat ning kõik üritavad teisi üle rääkida ja 30% pidas ärritavaks seda, kui osalejad koosolekule hilinevad ning siis juba räägitud teemasid üle pärima hakkavad.

„Koosolekuid peetakse Eesti ettevõtetes iga päev tuhandeid ning see on üllatav, et paljud neist ei ole läbimõeldud ja efektiivsed,” kommenteeris Samsung Eesti juht Toomas Tiits. „Samas näitavad uuringu tulemused, et inimesed kaasavad nutiseadmeid koosolekutele tehtava töö hõlbustamiseks aina rohkem ning lisaks sülearvutitele ja projektoritele on aina enam kontorites kanda kinnitamas nutitelefonid ja innovatiivsed elektroonilised koosolekutahvlid.”

70% uuringus osalenud inimestest tunnistas, et kasutab koosolekul kõneldu jäädvustamiseks endiselt paberit või märkmikku, ent 47% kaasab ajurünnakule ka sülearvuti, 29% nutitelefoni ja 7% interaktiivse tahvli.

„Viimasel ajal levima hakanud trend on elektroonilised koosolekutahvlid, kuhu koosoleku läbiviija saab teha märkmeid, näidata esitlusi ning pärast kogu üles tähendatud materjali kõikidele koosolekul osalenud inimestele laiali saata. Kuna 64% vastanutest tunnistas, et pärast koosolekut lähevad head ideed neil kiiresti meelest, neid on koosoleku ajal raske üles märkida või lauale tekib hunnik paberit, mida hiljem läbi ei töötata, on nutikad koosoleku läbi viimise vahendid kasulikud, et ühised mõtted kohe pärast ajurünnakut samasugusena kõigi osapoolteni jõuaks,” rääkis Tiits.

Veel tunnistasid vastanud, et koosolekud algavad ja lõppevad õigeaegselt ainult 39% juhtudest, 13% vastanutest hindas, et koosolekud algavad ja lõppevad harva või mitte kunagi õigeaegselt. Spontaanseteks ajurünnakuteks või väikesteks koosolekuteks leiaks muu töö kõrvalt alati või aeg-ajalt võimalust 68% vastanutest, 32% arvas, et neil seda aega pole või tekib harvadel juhtudel.

Samsungi tellitud töökäitumise uuringu viis Eesti elanike seas läbi Norstat, toimunud uuringus osales 530 inimest. Eestis, Lätis ja Leedus samaaegselt läbi viidud küsitluse eesmärk oli välja selgitada, milliseid abivahendeid inimesed töökoosolekutel kasutavad ning milline on inimeste endi arvates läbi viidud koosolekute efektiivsus.