Autor: Kerdu Lenear, Mindset Fitness asutaja ja koolitaja • 23. aprill 2024

Hirm nii ühe kui teise ees on juhtimise kontekstis märkimisväärse tähtsusega, kuna võivb oluliselt mõjutada juhi käitumist, otsuseid ja lõppkokkuvõttes ka organisatsiooni tulemuslikkust. Teadlaste sõnul on juhtidel oluline mõista ebaõnnestumise ja õnnestumise hirmu vahet, kuna need võivad panna vältima väljakutseid, inimesi või olukordi. Mõni juht võib isegi oma hirmu täielikult eitada, takistades endal niimoodi oma täit potentsiaali saavutamast. Hirmu vältimiseks ja enesekaitseks hakatakse kasutama enesetakistust.

Mis on enesetakistus (self-handicapping)?

Teadlased avastasid enesetakistuse 1978. aastal ja leidsid, et see on alateadlik kaitsemehhanism, kus inimesed kasutavad vabandusi või pingutavad vähem, et vältida läbikukkumist, tehes seda nii oma tegude kui ka sõnadega. Uuringud näitasid, et enesetakistamist on põhjalikumalt uuritud näiteks psühholoogias, hariduses ja spordis, vähem aga ärijuhtimises, kuid see võib kahjulikke tagajärgi tuua tervele organisatsioonile. Ebakindel juhtimine võib põhjustada töötajate lahkumist, klientide rahulolematust ja ettevõtte kasumi langust, mis tuleneb usalduse vähenemisest ja meeskonna madalamast motivatsioonist.

Ärikeskkonnas võivad stress, ajapuudus ja ressursside nappus tekitada juhtides enesetakistust, mis piirab nende potentsiaali, põhjustedes madalamate eesmärkide seadmist, vastutusest kõrvale hiilimist ja pingutuse vähendamist, samuti vajalike arutelude või konfliktide vältimist töötajatega. See loob keerulise olukorra ja pärsib meeskonnatöö dünaamikat, kuna juhid eelistavad hoida positiivset kuvandit ja näida pädevad, et vältida süüdistusi. Seetõttu rõhutavad teadlased, et juhtidel on tähtis mõista, kuidas enesetakistus mõjutab nii inimesi kui organisatsioone ja nende endi professionaalset edu.

Mis on ebaõnnestumise ja õnnestumise hirmu erinevus?

Uuringud näitavad, et 80-90% idufirmadest ebaõnnestuvad esimese kolme aasta jooksul, mistõttu ettevõtjate põhiline hirm on ebaõnnestumine. Peamiste põhjustena keskendutakse majanduslikele ja demograafilistele teguritele, kuid psühholoogilistele faktoritele pööratakse vähem rõhku. Ebaõnnestumise hirmul on tugev jõud, mis võib juhtide tegevust pärssida, see paneb juhid kahtlema oma võimetes, lükkama edasi olulisi otsuseid ja vältima riske, mis võiksid viia innovatsiooni ja arenguni. Freudi jäämäe mudel näitab, et hirmu juured ulatuvad sügavale alateadvusesse, mis juhib meid 98%. Seetõttu hakatakse teadmatusest ebaõnnestumise vältimiseks ja oma ebakindluse kaitsmiseks kasutama enesetakistust.

Hirm edu ees võib tunduda vastuolulisena, kuid see on sama reaalne ja mõjukas kui hirm ebaõnnestumise ees. Osa juhte kardab edu, sest see toob kaasa lisakohustusi, ootusi ja isegi kadestamist. Edu võib tähendada ka muutusi, mis sunnib väljuma mugavustsoonist, tekitades hirmu ja ebakindlust tundmatu ees. Enesetakistus edukartuse korral võib panna juhte seadma endale madalamaid eesmärke või vältima otsuseid ja tegevusi, mis võiksid viia suurema edu saavutamiseni.

PANE TÄHELE!

Kerdu Leneari praktilises töötoas “5 sammu enesetakistusest professionaalse eduni” saad osaleda 6.–7. juunil Küla Villas toimuval Personalitöötajate suvekonverentsil. Soodushinnaga piletid on saadaval kuni 10. maini.

Kuidas enesetakistus avastada ja enda kasuks pöörata?

Minu uuringud näitasid, et Carol Dwecki mõtteviisi teoorial põhinev arengu-uskumus aitab vähendada enesetakistust, mistõttu juhid peavad teadma, et inimeste enda võimete nägemine mängib suurt rolli. Uurimistulemuste analüüsist selgus, et teadlikkus oma hirmudest ja enesetakistusest ajendatud käitumise avastamine on esimene samm nende ületamise poole.

Juhtidele, kes soovivad oma karjääris edasi liikuda ja oma meeskondadele eeskujuks olla, on hädavajalik avastada neid pärssiv enesetakistus. Selleks pakun ma välja oma magistritöö tarbeks välja töötatud praktilise 5-sammulise strateegia, mis nõuab juhilt valmisolekut endale peeglist ausalt otsa vaadata.

Esmalt tuleb paika panna, mida juht soovib saavutada, seejärel üle vaadata, millised mõtted teda eesmärgini jõudmisel piiravad. Edasi tuleb uurida, kuidas hirm mõjutab tööalaseid otsuseid, ja analüüsida olukordi, kus ta ebakindlust tundes tegutsemist väldib. See sammsammuline plaan julgustab juhti enesepeegeldusele ja aitab näha, mis teda tagasi hoiab.

Iseenda alateadlike hirmude mõistmine annab võimaluse teha teisi otsuseid, mis viib uute tulemusteni. Näiteks avastas üks uuringus osalenud ettevõtja intervjuu käigus endas edukartuse. Enesetakistusena oli ta senini leidnud põhjusi mitte vastu võtta suuri projekte, mis aeglustas tema ettevõtte arengut. Pärast seda avastust otsustas ta järgmise suure projekti aktsepteerida ja nüüd on oodata käibe suurenemist kuni 30%.

Lõppkokkuvõttes on juhtimise edukus tihedalt seotud isikliku arenguga. Hirmudele silma vaatamine, nendest õppimine ja arengu-uskumuse arendamine võimaldavad juhtidel mitte ainult ületada enesetakistamist, vaid inspireerida ka oma meeskondi seda tegema.

Tagasiside minu töötoas osalenutelt

Remo Ojaste, Combat Ready tegevjuht/kaasasutaja

Olin juba enne koolitust üsna teadlik, kuid see kinnistas varem teadaolevaid teadmisi teise nurga alt. Igal inimesel on vaja teha otsuseid ja Kerdu meetod õpetab, kuidas struktureerida lahtiühendamine emotsioonidest. Emotsionaalsed otsused ei ole kunagi head otsused. Mulle meeldis eriti praktiline käsitlus ja läbiproovimine, mis tekitas sügavama arusaama, kuidas oma tehnikaid kinnistada ja struktureerida. Väärtust lisas personaalne lugu läbi sportlase vaate.

Elo Sagor, MinuTeenused OÜ asutaja

Leidsin kogu aeg põhjendusi, et mitte vastu võtta suuremaid projekte. Aga nii ei kasvanud ka minu ettevõte. Kui avastasin, mis mind seni oli takistanud, kasvas minu ettevõte käive ligi 30%.

Priit Valk, tippjuht, ettevõtja, rahatarkuse entusiast, hobisportlane

Enesetakistuse mõistmine ja selle alusel tehtav eneseanalüüs on väga kasulik mitte ainult juhtimises, vaid igal elualal. Juhtidel võimaldab see paremini töötajaid mõista ja annab ühe lisatööriista, et aidata oma tiimil arengukohti leida. Eneseanalüüsi käigus avastasin, kuidas saan hõlpsasti oma efektiivsust tõsta, ja leidsin üles ühe teema, mille olemasolu polnud endale ammu teadvustanud. Muidu kiire otsustajana olen mõnes olukorras võtnud otsustamiseks tavapärasest rohkem aega, et keerukas sisu endale ise n-ö pulkadeni selgeks teha, selle asemel et usaldada lihtsalt ekspertide arvamust ja selle alusel kiirelt edasi liikuda. Olen osalenud paljudes töötubades, kuid enesetakistuse töötuba avas võimaluse vaadata rohkem enda sisse, selle asemel et jagada lihtsalt järjekordselt suurel hulgal teadmisi ilma nende praktilise kasutamise oskuseta.