Toimiv tiim peab rääkima ühte keelt

Toimivad tiimid on kokkuhoidvamad, täiendavad ja mõistavad teineteist paremini, neile on tähtsad teeme-ära-suhtumine ja ühise eesmärgi nimel töötamine. Meeskonna toimima saamine on oluline juba tiimide moodustamisel, kuid ka olemasolevad võiks aeg-ajalt ikka oma sihid üle vaadata. Tasub mõelda, kuhu poole püüeldakse ja miks midagi üldse tehakse. Samuti, mis on iga tiimiliikme roll ja kuidas see mõjutab teiste tööd.

Tiim peab rääkima ühist keelt  

Meeskonnatöös on üks tähtsamaid märksõnu tiimisisene suhtlus ehk see, et kõik oleks ühises infovoos ja saaksid asjadest ka ühtmoodi aru. See hõlmab näiteks, kuidas liikmed omavahel suhtlevad ja mil viisil infot vahetatakse, aga ka seda, kas istutakse ühes ruumis koos või töötatakse eri asukohtadest ja milliseid suhtluskanaleid kasutatakse (näiteks Skype või Slack jne). Iga tiim valib endale sobiva, mis nende meeskonna töömetoodikaga kõige paremini sobib. Kindlasti vajab see katsetamist ja aega, kuid selgelt välja kujunenud reeglite alusel toimib töö sujuvamalt.

Kui tiim on alles uus või koosneb erineva taustaga  inimestest, on väga oluline, et kõik mõistaks töötemaatikat samamoodi. See eeldab, et kõigepealt tehakse selgeks terminid ja töös ette tulevad mõisted, sest igal tööperel on oma släng, mida teised ei pruugi kohe mõista. See on tüüpiline komistuskoht, mida tiimide suhtluses võib ette tulla, kui meeskonnas on koos mitme valdkonna esindajad, kelle töös on kasutusel kindlad erialaspetsiifilised terminid. Näiteks võivad tiimi moodustada strateegid, IT-spetsialistid jne.

Kahetimõistetavusi võivad ka tekitada lihtsad igapäevased väljendid. Ilmekas näide on käepärast võtta ühest Elisa projektitiimist, kus IT-arendaja jaoks seostus klient andmebaasi kirjetega, müügijuht aga käsitleb kliendina ärikliendist ettevõtet koos kõikide klienti iseloomustavate infoväljadega. Seetõttu on ülitähtis, et uute tiimide moodustamisel räägitakse läbi ka esmapilgul triviaalsena tunduvad teemad ja viiakse kõik nn ühele lainele.

Seetõttu on eriti alguses oluline tihe omavaheline suhtlus, sest kohe on raske aimata, millised arusaamad lähtuvalt tööspetsiifikast kellegi peas peituvad. Vastasel juhul tekib kergesti olukord, kus üks räägib aiast, teine aiaaugust ja töö tulemuslikkus kannatab.

Kõrvuta tulemused eesmärkidega

Kuidas aga töö tulemusi ja tiimi efektiivsust mõõta? Selle jaoks tuleks ette võtta püstitatud eesmärgid ja kõrvutada neid tulemustega. Kõige lihtsam on seda vaadata muidugi rahalises perspektiivis – analüüsida, kas tiimi töö on ettevõttele kasumlik. Alati peab olema ka kvalitatiivne mõõdik ja seda nii tiimitöö rahulolu kui ka projekti sisulisel hindamisel. Näiteks teeme alati suuremate projektide lõppedes IT-arendusest tuntud retromeetodil enesehindamise. See tähendab, et kõik tiimiliikmed toovad välja asjaolud, mis läksid hästi, mida peab kordama ning ka selle, mis vajab järgnevatel kordadel parendamist. Oluline on, et alati otsustatakse, kes tegeleb kitsaskohtadega edasi, et samu vigu järgmistel kordadel vältida.

Tulevikus märksõnaks paindlikkus

Kuhu liigub tiimitöö tulevikus? Trende jälgides näeme, et veelgi suurem rõhk on paindlikkusel, seda nii asukoha, tööaja kui ka -meetodite suhtes. Vähem oluliseks muutub inimeste füüsiline paiknemine. Siin teevad juba praegu võidukäiku paljud idufirmad, häid näiteid leiab Ajujahi tiimide seastki. Viimastel aastatel on arvukalt võistluse tiime moodustatud isegi üle riigipiiride. Asukohast tähtsam on, et meeskondade komplekteerimisel lähtutakse sellest, et tiimi kuuluvad vajaliku kompetentsiga inimesed (olenemata nende asukohast), mitte sellest, kes on Eestis kohapeal olemas. Hästitoimivad meeskonnad töötavad edukalt ka sel viisil.

Sama põhimõtte alusel toimitakse ka Elisas, kus paljud töötavad kindlates projektitiimides olenemata sellest, kus nad ise viibivad. Meil on positiivseid näiteid, kuidas mõni meie töötaja on teinud tööd näiteks Hispaaniast, olles samal ajal efektiivselt toimiva tiimi liige või juhtinud lausa meeskondi. Näeme ka oma ettevõttes, et aina enam eelistatakse töötada asukoha- ja ajapaindlikult.

Selliste uudsete tööviisidega kaasaminemine on juhtide jaoks järgmistel aastatel tiimide juhtimisel või moodustamisel oluline eesmärk ja väljakutse ning seda ei tohiks peljata, vaid näha kui eelist ja võimalust. Juht, kes sellise mõtteviisi järgi toimib ja selle enda kasuks tööle paneb, võib saavutada olulise konkurentsieelise – talendikad tiimiliikmed, kes suudavad üheskoos korda saata suuri tegusid!

Autor: Merli Üle, Ajujahi mentor ja Elisa äriarenduse osakonna juht